Teatmeteoste lipulaeva uputasid tülid ja raha laristamine

2007. aastal koostatud kolmepoolsesse koalitsioonilepingusse õnnestus Aasmäel suruda sisse erandlik riiklik toetus. Reformierakondlased, isamaalastest ja sotsid kirjutasid valitsemisprogrammi, et valitsus toetab rahaliselt Eesti Entsüklopeediakirjastuse veebientsüklopeedia arendamist. Millised ministrid või poliitikud need kuldsed sõnad programmi valada aitasid, Aasmäe ei mäleta. Või ei taha öelda. Selle teema puhul on mälu lünklik ka koalitsioonilepingut koostanud poliitikutel.

Aasmäe meenutab, et toetuse saamise nimel sai tehtud palju tööd, tutvustatud Eesti-keskse veebientsüklopeedia ideed suurele hulgale inimestele. Ta näitab uhkusega uut veebikeskkonda, kuhu koondatakse 60 000 Eesti kohta käivat märksõna. Sellega tegeleb möödunud aasta lõpul loodud digikeskus, milles töötab igapäevaselt mitu inimest. Nad valmistavad materjali ette veebis avaldamiseks, kontrollivad ja täiendavad seda.

Füüsiliselt asub see keskus Tallinnas Pärnu maanteel, Vabaduse väljaku lähedal paikneva Westmani poe peal. Keskust ei majanda aga enam raskustes Eesti Entsüklopeediakirjastuse AS, vaid hoopis MTÜ Entsüklopeedia, mis korraldas mullu veebikeskkonna arendamiseks paberite järgi kolm pakkumist kogunud riigihanke. Kogu veebientsüklopeedia info tuleb Eesti Entsüklopeediakirjastuse varasematest väljaannetest. Aasmäe kinnitab, et MTÜ-l on Eesti Entsüklopeediakirjastuse materjalide kasutamiseks leping. See võimaldab kõike veebis piiramatult avaldada, kui kasutaja saab infot tasuta.

Kuna veebientsüklopeedia valmib ELi toel, ei saagi selle kasutamise eest vähemalt viis aastat mingit raha küsida. Muu maailm reguleerib ligipääsu veebientsüklopeediatele näiteks tasulise päevapiletiga. Kuskilt peab tulema raha, et servereid rentida, tõrkeid kõrvaldada ning infomaterjali uuendada.

Aasmäe loodab, et see raha hakkab ka talle tulevikus kuskilt tulema, kuid ikka avaliku sektori ja sõprade-tutvuste toel. Tema veebientsüklopeediat saab seejuures inglise keelde tõlkida, mis teeb selle riigi visiitkaardiks ja mitmes muus suunas edasi arendada, räägib Aasmäe. See on aga tulevikumuusika. Iga asi oleks eraldi projekt uute riigi või muude huviliste antud rahadega.

Praegu MTÜ-l veebientsüklopeedia käigushoidmiseks mingit sissetulekut pole. Kõrvaltvaatajale tundub, et MTÜ toimetab puhtalt õhust ja armastusest.Miks tegi Aasmäe digientsüklopeedia jaoks MTÜ, ehkki valitsuskoalitsioon lubas toetada aastakümneid entsüklopeedia väljaandmisega tegelenud Eesti Entsüklopeediat? Aktsiaseltsi vorm oli toetuse saamiseks kõlbmatu, kostab mees.

Või oli põhjus hoopis selles, et Eesti Entsüklopeedia oli veebientsüklopeedia arendamiseks eraldatud toetuse väljaandmise ajaks tõsistes majandusraskustes?

Aasmäe süüdistab kirjastuse majandusraskuste tekkimises riiki, mis veebientsüklopeedia arendamiseks lubatud toetusega nii kaua viivitas. Ja muidugi on süüdi ka inimesed, kellega ta raksu läks, eelkõige kaasaktsionär ja Eesti Entsüklopeediakirjastuse kunagine juhatuse liige Jüri Ott, keda laiem avalikkus tunneb skandaalsete Tallinna vanalinna ja kesklinna korteritehingute tõttu. Ning muidugi on Aasmäe hinnangul süüdi ka need töötajad, kes TEAsse üle jooksid ja autorid, kes andsid kirjastusele üle liialt vigaseid tekste.