Merkel ajakirjanike küsimusterahe all

Merkel kutsub Berliinis resideeruvad välispressi esindajad enda juurde Kanzleramti kokku traditsiooniliselt kaks korda aastas ning see on võimalus vahetus õhkkonnas küsimustele vastuseid saada. Seekordne kohtumine langes ajale, kus taas on teravnemas küsimus Kreeka päästmisest ning uuest võimalikust abipaketist.

Merkel reageeris konkreetsetele Kreeka kohta käivatele küsimustele ärritunult ning teatas rõhutatult, et enne, kui tal pole tutvunud värskeima troika (IMF, EKP ja Euroopa Komisjon) raportiga, ta oma seisukohti Kreeka tuleviku osas ei avalda. Merkel ei nõustunud kergitama ka saladusloori Saksamaa eelistuselt uue Euroopa Keskpanga juhi osas.

Kreeka ajaleht Patros: Kreeka programm kestab juba aasta ja me oleme praegu täpselt seal, kus me olime aasta tagasi. Minu küsimus on, kas manustatava ravimi kogus ei ole õige, kas selle kasutamine ei ole õige või on ravim vale? Ära ootamata troika tulemusi – te võite vastu võtta poliitilise otsuse, te võite riigi päästa verest tühjaks jooksmisest. Näiteks sellega, et pikendate 3 protsendini jõudmise nõuet kahe aasta võrra. Kas olete selleks valmis või välistate sellise asja põhimõtteliselt?

Merkel: „Esiteks, Kreeka ei ole seal, kus ta aasta tagasi oli. Kreeka on läbi viinud arvukalt reforme, need on olnud julged sammud Kreeka jaoks ja kohalikud valimised on näidanud, et rahvas ka valitsust toetab. Oli algusest peale selge, et see tee on raske ja et see ei kesta vaid mõned kuud, oli ka selge. Leppisime märtsis kokku, et langetame intressimäärasid ning et Kreeka peab vastukaaluks erastama vara 50 miljardi euro mahus. Ka see võtab aega. Nüüd ma ootan tulemused ära. Mina Kreeka jaoks programme ei tee, vaid Euroopa Komisjon, Euroopa Keskpank ja IMF. Ma eeldan, et Kreeka saab lõpptulemusena tugevamaks kui ta oli enne programmi.“

Euractiv: Paljud eksperdid räägivad Euroliidu absoluutsest madalseisust. Mis Teie arvate?

Merkel: „Usun, et me oleme ekstreemselt suurte väljakutsete ees. Usun, et Euroopa Liit tuleb nendega toime nii praegu kui ka tulevikus. Et aeg-ajalt raskusi ette tuleb, ei ole 27 liikmesriigi puhul imestama panev. Tahaksin viidata sellele, et meil oli märtsis väga edukas Euroopa Liidu nõukogu. Me ei leppinud kokku mitte ainult euro ajutistes kaitsemehhanismides, vaid jõudsime kokkuleppele ka euro püsiva päästemehhanismi põhijoonte osas. ESM sai paika, saime nõusoleku parlamendilt ja liikmesriikidelt lepingu muudatuse tegemiseks. Töötame kvalitatiivselt ainulaadsel viisil, meil on palju rohkem võimalusi sanktsioonideks, arvesse võttes makromajanduse arenguid. Oleme teinud mõnede riikide kriisidest väga olulisi järeldusi, oleme kokkuleppele jõudnud euro-pluss pakti osas, mis parandab meie liikmesriikide konkurentsivõimet, oleme minu hinnangul väga kiires tempos olnud suutelised olulisi otsuseid langetama. Sellega ei ole probleemid küll lahendatud, ja on võimalik, et esile kerkivad uued probleemid, aga terve läinud aasta annab mulle absoluutse kindluse, et Euroopa suudab ka tulevaste väljakutsetega toime tulla.“

Hispaania riigitelevisioon: Tuleksin Kreeka teema juurde meelsasti tagasi, kuna ma ei ole veel midagi uut kuulnud. Inimesed Euroopas küsivad juba, kas Saksamaa on valmis Kreeka jaoks teise päästepaketi kokku panema. Minu küsimus on, kus on Saksamaa jaoks Kreeka päästmise piirid?

Merkel: „Mõistan, et soovite ajakirjanikuna midagi uut kuulda. Avaldan nüüd esmakordselt isiklikku arvamust, ning saan Teile vaid öelda, et olen inimene, kes teeb oma järeldused alles siis, kui näeb oma ees tulemust ja on seda analüüsinud. Sellest põhimõttest ei sunni mind miski loobuma. Ma ei usu, et me Kreekale head teeme sellega, kui me spekuleerime. Sellest ei ole kellelegi kasu. Poliitiliselt oleme selle eest vastutavad, et asjad mõistlikult toimiksid ja sellepärast on mul vaja raportit IMF-ilt, Euroopa Komisjonilt ja Euroopa Keskpangalt. Ja enne kui mul seda ei ole, ma küsimusele, mida teha tuleks, ei vasta.“

Financial Times: Paljud inimesed Saksamaal räägivad Euroopa Liidust kui „maksete liidust“ (nn transfeerunioonist). See on saanud peaaegu et sõimusõnaks. Kas see on vältimatu? Kas on kindel, et EL peab olema maksete liit, et euro stabiilsust tagada?

Merkel: „EL on alati olnud institutsioon, mis on suunatud strukturaalsete ebavõrdsuste tasandamisele. Sellepärast on meil struktuurifondid, kohesioonifondid, üks suur Euroopa eelarve, sellepärast on meil netomaksjad ja netosaajad. Põhjuseks see, et üritatakse luua siseturgu võimalikult sarnaste konkurentsitingimustega, ja sellele kulutatakse palju raha. Võtame näiteks ühisraha. Sellel on lepingulised alused. Nendes on muuhulgas kirjas, et üks riik ei pea tasuma teise riigi võlgade eest. See on kirjas lepingus. Selles mõttes ei ole Euroopa Liit „transfeerunioon“. Nüüd on aga selgunud üks punkt, millele kunagiste lepete loojad ei mõelnud – nimelt et ühe riigi raskused võivad ohtu seada euro stabiilsuse tervikuna. Ja kuna see nüüd nii on, tegime ettepaneku lepingut täiendada, mis ma loodan et ka ratifitseeritakse. See annab võimaluse, aga ainult sellisel juhul, kui euro stabiilsus tervikuna on ohus, leida mehhanisme (selleks on näiteks euro stabiilsusmehhanism), mis peaks tööle hakkama aastast 2013, et meil oleks seda võimalik rakendada, kui euro stabiilsus tervikuna on ohus. Inimesed kardavad, et kaob ära klausel, et iga riik vastutab oma võlgade eest ise, kuid seda ei juhtu.“

Soome rahvusringhääling: Soomes ähvardavad Põlissoomlased, kes on nüüd suuruselt kolmas partei, parlamendis Portugali abi blokeerida. Nii võib abipakett läbi kukkuda, mida Teie sellest arvate?

Merkel: „Usaldan tulevase peaministri läbirääkimiste kunsti ja eeldan, et Soome ka edaspidi oma kohustusi eurotsoonis täidab.“

Itaalia telekanal RAI: Mis takistab ist Euroopa Keskpanga juhi kandidaadi otsuse tegem? Mida on veel vaja et otsust langetada – kas ei ole veel õiget inimest leitud?

Merkel: „On alati oluline, millal midagi otsustatakse. Kuulun nende inimeste hulka, kes üritavad otsuseid õiteks ajaks teha. Ehk siis vahetult selleks ajaks, kui on vaja midagi ära otsustada. Nimelt on selleks ajaks olukorrast parim ülevaade. Sellepärast ei pea Te kartma, et ma ei otsusta. Saksamaal saab oma positsioon olema. See ei ole kellegi vastu suunatud, et me veel otsustanud ei ole. Ajakirjanikud muidugi ei malda oodata. Seetõttu oleme teiega teatud vastuolus. Aga otsus tuleb.“

Suurbritannia Time: „Mis on Saksamaal Teie arvates viimase kahe kuuga muutunud?“

Autor: Katri Soe-Surén, Anu Jõgi