Jõks: jõudsime pidulauda arve tasumise ajaks

Jõks rääkis Äripäeva finantskonverentsil Big4 2011, et Euroopa abipakettide puhul on väga vähe tähelepanu pööratud sellele, kuidas võlakriisis riikide reaalmajandust järjele saada. Peamiselt on tegeletud kulude kärpimisega ja seda innovatsiooni ning hariduse arvelt, mis vähendab jaluletõusmise võimalusi veelgi.

"Kui rahaliitu loodi, arvati, et eurotsooni rahandusministeeriumit pole vaja, kuna seda asendab turg. Viimased signaalid on teistmoodi," selgitas Jõks ja lisas, et rahaliidu päästmiseks on vaja teatud riikide priiskamist piirata.

Nüüd tekib küsimus, kas ja kuidas uued meetmed lähevad kokku Eesti põhiseadusega, mis ütleb, et Eesti saab Euroopa Liidus ja rahaliidus olla vaid siis, kui on jätkuvalt suveräänne. Siim Kallas on välja öelnud, et rahakriisi sattunud Euroopa riigid on oma suveräänsuse sisuliselt minetanud.

"Kõikvõimalikud diskussioonid sellel teemal, kas Eesti saaks kuuluda rahaliitu või mitte, suretatakse juba eos," ütles Jõks samas. "Miks meil debatti ei ole? Miks Eesti inimesi huvitab rohkem riigikogulaste palk kui see, mis nende rahadega Euroopas toimub? Ja miks meil käib debatt pigem teemal, kas teha teisest ülestõusmispühast riigipüha või mitte?"

Jõks märkis, et Soome poliitikut Timo Soinit on nimetatud populistiks, aga neid küsimusi, mida tema esitas, ei saa eirata. "Ja mida ta siis ütles? Ta ütles, et kui me ei amputeeri kätt või jalga, riskime kogu keha amputeerimisega. Kas see on populism? Ma arvan, et ei ole," sõnas ta küsides saalilt, kuidas nimetatakse Eestis neid, kes tahavad teada, miks Eesti peaks priiskamisega kõrbenud Euroopa riike päästma.

"Parimal juhul nimetatakse neid euroskeptikuteks, halvimal juhul on nad fašistid," jätkas Jõks. Ta küsis, kas on õige nimetada solidaarsuseks seda, kui sõber küsib raha laenuks, sest ta on oma raha kasiinos kaotanud. Sõber lubab, et toob raha tagasi, aga enne seda mängib veel viimast korda kasiinos. "Kui sa sellisele sõbrale laenu ei anna, võib sõber sind samuti süüdistada solidaarsuse puudumises, kuid meie ei mõista solidaarsust sedamoodi," põhjendas Jõks.

Jõks lisas, et Soome kiitis Portugali abipaketi küll heaks, kuid mitte tingimusteta. Soome ütles nimelt, et tahaks, et erasektor riski jagaks. Sama on tänaseks Eestis välja öelnud ka riigikogulane Igor Gräzin.

"Et üks diskussioon oleks kandev või otsustav, oleks igal juhul vaja avalikkuse huvi, nõudlust või pressingut. Ma olen siin pigem skeptiline. Eestlane läheb pigem tänavale kaitsma oma rahvuskaaslast, kes on sattunud dopinguskandaali, mitte riigi majandushuve," arvas Jõks väljendades siiski heameelt, et Gräzin majandusküsimused üles võtnud on.

Jõks mainis, et ühe uuringu kohaselt on Eestis valdavad pigem eksistentsiaalsed või toimetulekuga seotud väärtused kui eneseväljenduslikud väärtused, mis aitavad kogukonna asju ajada ning koostööd teha.

"Oleme ausad, tihtipeale poliitikud ja ametnikud ei huvitu tõe rääkimisest ja kellel on tahtmine midagi öelda, sellel on pigem rohkem emotsiooni kui teadmist ning see käib ilmselt ka minu kohta," ütles Jõks korrates küsimust, kas Eesti jõudis pidulauda arve tasumise hetkel.

"Minu vastus sellele küsimusele on „jaa“. Arved tuleb küll kindlasti maksta, kuid need, kes arvel peale vaatamata selle ära maksavad, saavad kindlasti petta," kommenteeris ta.