Krooniline kaubandusdefitsiit. Kuid eelarve jätkusuutlikkus ei ravi Kreeka krooniliselt suurt kaubanduspuudujääki. Kreeka import ületab eksporti enam kui 4% SKPst, mis on suurim kaubanduspuudujääk eurotsooni riikide hulgas. Kui kaubanduslõhe püsib, on Kreeka sunnitud igal aastal laenama vastava summa välismaalt isegi siis, kui maksejõuetuse järgset eelarve puudujääki saab rahastada siseriiklike laenudega.
Kaubanduslõhe vähendamiseks või kaotamiseks Kreekas ilma majandusaktiivsust ja tööga hõivatust kahjustamata peab riik eksportima rohkem ja importima vähem. See omakorda nõuab, et Kreeka kaubad ja teenused oleks konkurentsivõimelisemad võrreldes kaubanduspartneritega. Paindliku valuutaga riik on võimeline seda saavutama, lubades vahetuskursil langeda. Kreeka on aga eurotsooni liige, mis teeb selle võimatuks.
Niisiis seisab Kreekal ees keeruline ülesanne: vähendada oma kaupade ja teenuste hinda teisel viisil, nimelt kärpida suurelt Kreeka erasektori palku ja töötasusid.
Kuid isegi kui see on saavutatav, sulgub kaubanduslõhe vaid seniks, kuni Kreeka hinnad püsivad konkurentsivõimelised. Selle säilitamiseks ei tohi vahe Kreeka palga ja tootlikkuse kasvu vahel olla suurem kui teistes eurotsooni riikides.
Kreeka ülesanne ei ole kerge. Kreeka kaubanduspuudujääk on kujunenud viimase kümnendi jooksul, sest hinnad on tõusnud kiiremini kui kaubanduspartneritel. Seda just seetõttu, et palgad on Kreekas kasvanud tootlikkusest kiiremini võrreldes teiste eurotsooni riikidega.
Et mõista, miks on Kreekal nii keeruline säilitada konkurentsivõimet, oletame, et ülejäänud eurotsoon kasvatab tootlikkust 2 protsenti aastas ning rahanduspoliitika hoiab aastast inflatsiooni alla 2 protsendi. Sel juhul saavad palgad ülejäänud eurotsoonis kasvada 4 protsenti aastas. Kui aga Kreeka tootlikkus kasvab vaid 1 protsendi, siis palgad saavad kasvada ainult 3 protsenti. Suurem palga kasv tõstab Kreekas hindu kiiremini kui tema kaubanduspartneritel eurotsoonis.
Kreekal on aeg võtta europuhkus. Niisiis on Kreeka vastamisi kolme proovikiviga: eelarvepoliitikas - kärpida valitsusvõlga ja tulevast puudujääki; hinnatasemes - vähendada hindu, et saada lahti kaubanduspuudujäägist; ning palgas ja tootlikkuses - hoida tulevane palga kasv eurotsooni keskmisest madalamal või kasvatada tootlikkust.
Kreeka kriisi algusestpeale on riik näidanud, et ta ei suuda lahendada oma probleeme, nagu IMF ja EK on lootnud. Riigid, kes on rinda pistnud sarnaste probleemidega mujal maailmas, on kombineerinud eelarve kärpeid ja vääringu devalveerimist, kuid viimase välistab rahaliidu liikmelisus.
Ajutine puhkus eurotsoonist laseks Kreeka hinnatasemel langeda võrreldes teiste eurotsooni riikidega ja teeks lihtsamaks kohanemise vastavale hinnatasemele, juhul kui Kreeka palku ei saa kärpida. Maastrichti leping keelab eurotsooni riigil eurost loobuda, kuid ei ütle midagi ajutisest lahkumisest. Kreekal, teistel eurotsooni riikidel ja Euroopa Komisjonil on aeg hakata tõsiselt sellele võimalusele mõtlema.