USA majanduse taaskäivitus ei saa hoogu sisse

USA majanduskasv on oluliselt aeglustunud ning majanduslanguse tõenäosus kasvab. USA majanduskasv polnud 2010. aasta esimeses kolmes kvartalis mitte ainult aeglane, vaid põhines pigem varude täiendamisel kui sisulisel müügil. 2010. aasta viimane kvartal tõi oodatud muutuse, kus tarbimiskulud kasvasid 4% aasta baasil, millest piisas SKP reaalkasvuks 3,1% kvartali võrdluses. Näis, et majandus on pääsenud laovarude täiendamise sõltuvusest ja see juhtis analüütikuid ennustama 2011. aastaks tugevat kasvu, kõrget tootlikkust ning tööhõive ja töötasude suurenemist, mis toob kaasa edasise tarbimise kasvu ja jätkusuutliku taastumise.

Kahjuks pööret ei toimunud. Toidu- ja energiahindade tõus ületas nominaalset palga kasvu, mis põhjustas reaalpalga vähenemise jaanuaris. Lisaks kahandas jätkuv kinnisvara hinna langus enamiku majapidamiste jõukust. Selle tulemusena kasvas eratarbimine vaid 1%, võrrelduna 4%ga eelnevas kvartalis. Sama kordus ka veebruaris ja märtsis, seejuures teravalt tõusnud tarbijaindeks alandas reaalpalka tervelt 5%.

Majade hinna langus surus alla nii uute kui ka olemasolevate kodude müügi ja põhjustas tugeva languse elamuehituses. Langus tõenäoliselt jätkub, sest 30% laenuga kodudest on väärt vähem kui seatud hüpoteek. See viitab maksejõuetusele, sest USAs saab laenuandja maksete mittetasumisel võtta laenumaksjalt tagatise, kuid ei saa võtta teisi varasid või osa sissetulekust. Selle tulemusel on umbes 10% eluasemelaenudest maksejõuetud või sinnapoole teel, tekkinud on kinnisvara üleküllus langevate hindade tingimuses.

Ettevõtted on trendile reageerinud negatiivselt. Kuigi suurfirmadel on endiselt märkimisväärsed rahavarud, langes esimeses kvartalis jooksev rahavool. Samuti on märgata investeeringute kahanemisest.

Nõrkuse muster sai hoogu aprillis ja mais. Suhteliselt kiire esimese nelja kuu tööhõive kasv peatus mais. Töötuse määr kasvas 9,1%ni.

Võlakirjade turg ja aktsiate hinnad on vastavalt reageerinud. Esimesed langesid 3% ja aktsiaturg kukkus kuus nädalat, mis on pikim aeg alates 2002. aastast. Madalamad aktsiahinnad omakorda mõjuvad negatiivselt eratarbimisele ja ettevõtluse investeeringutele.

Rahandus- ja eelarvepoliitika ei suuda olukorda muuta. Veelgi enam, sellest saab kokkutõmbav tegur. 2009. aastal algatatud stimuleerimispakett on lõppemas.

Käimas on läbirääkimised, et kärpida kulutusi ja tõsta makse eelarvepuudujäägi vähendamiseks. Seega on lähiaja USA majanduse väljavaated parimal juhul nõrgad.