Euroopa juhid tegelevad Jüri Mõisa hinnangul praegu n-ö rikaste päästmisega.
„Kogu selle aktsiooni nimi on rikaste päästmine, kus sisuliselt pankroti olukorrast on päästetud ära nende vara, kes on sinna laenu andnud,“ rääkis Mõis. „Iseenesest mina eriti ei imesta, et Euroopa finantspealinnas Londonis on rahutused. Tegelikult on see lihtinimese suhtes sigadus.“
„Praegune olukord majanduses on nagu öö ja päev võrreldes 2008. aastaga, kui ettevõtted sattusid üksteise järel kriisi. Nüüd ei ole Eestis mitte mingit kriisi näha,“ ütles Jüri Mõis, soovitades Eesti ettevõtjatel börsilangusele mitte väga tähelepanu pöörata.
Nii nagu Heldur Meerits, leidis ka Mõis aktsiaturgudel toimuvat kommenteerides, et selle taga on eelkõige emotsioonid. „See on emotsioonidel põhinev ega ole majanduse fundamentaalnäitajatega põhjendatav.“
„Ka Eesti ettevõtete näitajad on ju enamasti head. Ettevõtjad peakski oma igapäevast tööd tegema ja mitte väga palju (börsipaanikale – toim.) tähelepanu pöörama. Pole põhjust.“
Nii Mõis kui Meerits leidsid, et suurima vea on teinud Euroopa juhid, püüdes majandusseadustega võitlema hakata. „Nad on kunstlikult turgusid üleval hoidnud ja õige põhi, mis oleks kolm-neli aastat tagasi saabuma pidanud, ei ole tulnud," ütles Mõis. "Kokkuvõttes on see vee segamine ja tõenäoliselt on sellest kahju rohkem kui kasu,“ rääkis Mõis.
Mõis leidis, et õige lähenemine on sakslastel. „Nende juttu pole seni kuulatud. Tõenäoliselt, kui nad (sakslased – toim.) ajavad abipaketi suurendamisele sõrad vastu, siis hakkavad turumehhanismid jälle toimima ja majandus korrastub.“
See tähendab Mõisa sõnul inflatsiooni. „Ega see tulemata jää, sest seda on hoitud kolm aastat eemal,“ tõdes ta.