Kapitalismil on valida, kas hävida või muutuda

Uus algus. Õige tasakaal nõuab töökohtade loomist osaliselt täiendava fiskaalstiimulitega, mis on suunatud produktiivsetele investeeringutele taristusse. See nõuab ka rohkem progressiivset maksustamist, lühiajalisi fiskaalstiimuleid kõrvuti keskpika ja pikaajalise eelarvedistsipliiniga; rahandusametite nn viimase laenuandja toetust vältimaks hävitavaid rünnakuid pankadele; võlakoormuse vähendamist maksejõuetutel majapidamistel ja teistel raskustes majandussubjektidel; rangemat järelevalvet ja regulatsioone finantssüsteemi amokki jooksmise vältimiseks; kokkukukkumiseks liiga suurte pankade ja oligopolide lõhkumist osadeks.

Aja jooksul peavad arenenud majandused investeerima inimkapitali, oskustesse ja sotsiaalsesse turvavõrku, et suurendada tootlikkust ja võimaldada töötajatel konkureerida, olema paindlik ja edukas läbilöömiseks globaliseerunud majanduses. Alternatiiv on, nagu 1930ndatel, lõpmatu stagnatsioon, depressioon, valuuta- ja kaubandussõjad, kapitalikontroll, finantskriis, riikide pankrotid ning tohutu sotsiaalne ja poliitiline ebastabiilsus.