• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,75
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,75
  • 15.09.11, 00:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Metsamüüki dikteerib turg, mitte käsk

Kõige tähtsam on kõigi turuosaliste arusaam, et metsamaterjal on vabal turul liikuv kaup, mille hinda riiklikult ei määrata. Riikide poliitilised otsused on mõjutanud ja mõjutavad ka edaspidi metsamaterjali hinda.
Näiteks Euroopa Liidus kokkulepitud taastuvenergia kasutamise eesmärgid 2020. aastaks tõstavad taastuvate energiaallikate, sh metsamaterjali, hinda, sealhulgas ka Eestis.
Kui Narva Elektrijaamas realiseeruvad kõik plaanid puiduhakke kasutamise suurenemise kohta, siis ongi nende maht 15 protsenti praegusest raiemahust. Maht on tõesti praegu pea viis korda väiksem ja seetõttu peaks ju ka samas geograafilises piirkonnas tegutseva ettevõtte toorme saamise mured olema samavõrra väiksemad.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Turumajandust ei asenda käsumajandus. Mitte ühelgi Eestis puitu toorainena kasutaval ettevõttel ei ole põhjust loota, et riik pöörab ära vabaturumajandusest riikliku hinna kehtestamise suunas. Ettevõtted konkureerivad vabal turul metsamaterjalile, osa on edukad, osa mitte. Nii see on praegu ja jääb ka edaspidi olema.
Taastuvenergia teeb võidukäiku ja loomulikult toob see kaasa metsamaterjali hinnatõusu. Samas aga mädaneb Eesti metsades miljoneid tihumeetreid puitu, sest metsaomanikud erinevatel põhjustel ei majanda oma metsa.
Riik on füüsilisest isikust metsaomanike soodustamiseks just muutnud tulumaksuseadust. Üha suurenev nõudlus motiveerib samuti rohkem metsa majandama.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 13 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele