Kõik see tekitab frustratsiooni Rahvusvahelises Valuutafondis ja USAs, kus nõutakse Euroopa liidritelt otsustavamaid samme, et kriis ei nakataks Euroopa panku ega leviks edasi kogu globaalsesse finantssüsteemi.
Euroopa pangad sõltuvad üha enam Euroopa Keskpangast, kuna USA institutsioonid ei taha enam Euroopasse dollareid laenata.
Täna arutatakse tõenäoliselt ka euroala ühist võlakirja, kuid siin on nii selle toetajad kui vastased ühel meelel, et mingi kiiresti käivitatav lahendus see ei ole.
Umbusku kütavad turul kartused, et Kreeka läheb pankrotti ja sunnitakse rahaliidust lahkuma. Mõningast leevendust tõi Angela Merkeli ja Nicolas Sarkozy kinnitus kolmapäeval, et Kreeka tulevik on euroalas. Sellega kasvasid lootused, et Kreeka saab oma järgmise abilaenu väljamakse sellest hoolimata, et riik ei suuda nõutud kärpeid tõenäoliselt ellu viia.
21. juuli kokkulepe nägi ette EFSFi volituste suurendamise, mille on juba heaks kiitnud Prantsusmaa parlament, kuid mille üle tulised debatid Saksa parlamendis alles käivad. Austria ja Slovakkia on teatanud, et ei kiirusta muudatuste kinnitamisega. Ka plaan kaasata Kreeka võlakoorma vähendamisse erasektor pole seni leidnud piisavalt palju "vabatahlikku" toetust ja liitumist.
Austria rahandusminister Maria Fekter ütles täna, et Kreeka abipakettidele tuleks kaaluda alternatiive, kui praegused abimeetmed liiga kulukaks osutuvad. Samuti kordas ta, et tagatisi peaksid Kreeka abilaenus osalemise eest saama soovi korral kõik riigid.
Hiina ja USA ootavad Euroopalt kiiret ja otsustavat käitumist. USA rahandusministri Timothy Geithneri sõnul on euro kui valuuta allesjäämine absoluutselt USA huvides, vahendas WSJ.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!