Autovedajatel head aastat raske korrata

Goldline Group OÜ oli autotranspordiettevõtete seas möödunud aastal kõige enam käivet kasvatanud firma. Üle kahe korra kosunud käibe taga olid ettevõtte juhatuse liikme Asko Osula sõnul mullu alguse saanud rahvusvahelised veod Skandinaaviasse ja Lääne-Euroopasse.

Välisturgudele sissesöömine ei olnud Osula sõnul kerge. "Valmistasime otselepinguid sakslastega ette paar aastat. Sakslane on väga korrektne ja hoiab oma turgu. Seetõttu tuleb uuel partneril näidata end väga usaldusväärsena. Õnneks oleme jala ukse vahele saanud," kirjeldas Osula palju aega nõudnud protsessi.

Nüüd saadakse klientidega iga kahe kuu tagant kokku, räägitakse senisest käekäigust ja uuritakse, millised on probleemid. "Suhtlus ei käi vaid telefoni ja meili teel, sest sakslased hindavad vahetut kontakti ja tagasisidet. Nii et enam ei kasuta me omavahelises suhtluses sõna mister, vaid juba võib öelda friend, sest jutuks tulevad ka muud teemad peale töö," andis Osula aimu, kuidas Saksa klientidega asju aetakse.

Eesti vedajate konkurentsieeliseks peab ta korrektsust ja täpsust, kuid mitte ainult. "Meil on uued masinad ja head autojuhid, kes on meie firma peegel Euroopas. Kui autojuht on korrektne ja viisakas, jätab see Eestist hea mulje," lisas Osula.

Tänavu jäävad Goldline Groupi majandustulemused mullusega samale tasemele, sest teadlikult hoitakse stabiilset joont. "Jälgime majanduses toimuvat, sest ajakirjanduses järjest enam kõlama hakanud uue majanduslanguse oht sunnib ka kliente ettevaatlikkusele ja vähem kulutama. Niisiis vaatame, milliste teenuste pakkumisele tasub panustada ja milliseid vähemaks võtta. Näiteks oleme viimastel aastatel vähendanud Eesti-siseseid kallurvedusid, sest otsime enda jaoks kasulikumaid töid," rääkis Osula. Veo hind võib tema hinnangul veidi ehk tõusta, kuid siin sõltub palju pankadest - kui laenu antakse hõlpsalt, pole hindadel tõusmiseks põhjust ja vastupidi.

Vedude arv Venemaale suurenes. Ka ASil Linford oli mullu hea aasta. Ettevõtte tegevjuht Mihkel Vahe mainis, et tehti julgeid otsuseid. "Sõlmisime tarnijatega uued kokkulepped, suunasime tegevusi uutele turgudele ning lõpetasime bad-business-lepingud. Nende all pean ma silmas kokkuleppeid erinevate rahvusvaheliste ekspedeerimisfirmadega, kellega olime pikka aega kinnisilmi koostööd teinud, uurimata, millised on turul tegelikud pakkumised," kirjeldas Vahe.

Rahvusvahelise kaubaveo osakaal on Linfordis umbes 80% mahust ning Vahe sõnul oli 2010. aasta kasv otseselt seotud välisvedude sagenemisega, kusjuures oluliselt suurenes maht Venemaa suunal.

"Tänavu augustist tööle hakanud uus piiriületussüsteem on meie Eesti-Venemaa vedude planeerimisele värskendavalt mõjunud. Autojuhtide tööaja mõttetust raiskamisest piiri ületamise järjekordades tundub saavat möödanik. Varasemast paindlikuma piiriületusega pakub Eesti arvestatavat konkurentsi Soomet ja Lätit läbivale transiidile. Jääme pikisilmi ka Venemaalt Eestisse tulekuks paremaid lahendusi ootama, sest siiani toimub seal kõik kahjuks vanaviisi," ütles Vahe.

Tulevik teeb ettevaatlikuks. Tuleviku prognoosimisel jäi Vahe ettevaatlikuks, nentides, et kui Eesti tootjal läheb kenasti, siis seda edu naudib ka vedaja. "Samas tuleb tähele panna, et Eesti majanduses toimuvad muutused imekiiresti," sõnas Vahe. Ta lisas, et Linford jätkab konservatiivse finantsdistsipliiniga ja on oma lähiaastate tegevuste planeerimisel ettevaatlik.

Vedajate peamistest probleemidest rääkides tõi Vahe välja kütuse kallinemise (ligikaudu 20% ajavahemikus dets 2010 - aug 2011), tööhõive ja kasvavad kulutused tööjõule. "Kaugsõiduautojuhtide keskmine vanus aasta-aastalt suureneb, kuna noori autojuhte ei tule asemele. Autojuhi amet pole noorte seas populaarne, kuigi rahvusvahelise autojuhi sissetulek on tunduvalt suurem kui Eesti keskmise palk," tõi Vahe välja kitsaskohad, mis segavad firmade kasvu ja pärsivad arengut.

Autovedajatel tuleb hinnatõusuga kaasa minna. Est-Trans Kaubaveod ASi tegevdirektor Jaak Kastepõld leidis, et autotranspordiettevõtetel tuleks oma konkurentsivõime suurendamiseks iga hinna eest sõitmisest loobuda - kui kütus kallineb, kallineb ka kogu ülejäänud elu.

"Kui hindades ei suudeta kaasa minna, siis tähendab see pärsitud palku, halva kvaliteediga tööd, päris logu tehnikat ja veofirmade omanike morne nägusid. Kokkuvõttes võime ennast ühel hetkel leida seisus, kus me ei suuda enam väljast tulevatele tegijatele konkurentsi pakkuda. See oleks väga valus," mainis Kastepõld.

Möödunud aasta kujunes Est-Trans Kaubavedude jaoks omamoodi murranguliseks, kuid kokkuvõttes väga heaks.

"Püüdsime kaasa minna muutustega, mis puudutasid eelkõige suurte kettide keskladude (Selver, Maxima) tekkimisega toimunud ümberkorraldusi turul. Paljudel tootjatel ja vahendajatel, kes ise kaupu laiali vedasid, oli siis ja on ka praegu vajadus leida lahendus, kuidas ühegi kesklao alla mittekuuluvaid kliente kuluefektiivselt teenindada. Lisaks ütles augustis meie senine laoteenusepakkuja koostöö päevapealt üles. See otsus tuli ootamatult ja olime sunnitud kogu tegevuse põhimõtteliselt ühe ööpäeva jooksul ümber korraldama. Vahetasime kohe laoteenuse pakkujat ja suutsime tekkinud olukorra suurte kadudeta lahendada. Aasta lõppes vägagi positiivsete nootidega, sest detsembris avasime uue lao Tallinnas ja arendasime välja oma IT-lahenduse nii lao kui ka vedude juhtimiseks. Mis ei tapa, teeb tugevaks," kirjeldas Jaak Kastepõld mulluseid murrangulisi sündmusi.

2010. aastat võib autovedajate jaoks pidada Harju keskmiseks: säravaid võite polnud, aga kõige hullem ka mitte.

Tänavuse aasta kohta võib öelda, et neil, kes töötavad Euroopa suunal, probleeme pole, kuid Venemaale sõitmisel on takistusi. Nimelt vähendas Venemaa sellest aastast riiki sõiduks vajalike CEMT-veolubade arvu kaks korda. Nõudlust Venemaa vedude järele tegelikult oleks, sest sadamates kaupa jätkub, samuti tuleks seda läänest, kuid veolubade piiratud arv on takistav tegur.

Õnneks ei ole meilt Venemaale minevate vedude osakaal väga suur. Lätlastele, leedukatele ja ka poolakatele on see valusamalt mõjunud. Jääb üle ainult oodata, kuni Venemaa Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeks astub. Siis peaks ta kunstlikud tõkked likvideerima.

Kui sellest aastast rääkida, siis pean suureks töövõiduks suvel Eesti-Vene piiril käivitunud elektroonilist piiriületussüsteemi, mille efekt on veokite jaoks juba praegu märkimisväärne. Firmad on tänu sellele kokku hoidnud, et autod ei pea kaks-kolm päeva piiril ootama. Arvan, et järgmisel aastal vedude hindade tõusu oodata ei ole, kui just kütus ei kalline. Võib-olla mõni ettevõte saab Venemaa suunal hinda isegi alandada, sest elektrooniline piirijärjekord aitab kokku hoida.