Autovedajatel head aastat raske korrata

Goldline Group OÜ oli autotranspordiettevõtete seas möödunud aastal kõige enam käivet kasvatanud firma. Üle kahe korra kosunud käibe taga olid ettevõtte juhatuse liikme Asko Osula sõnul mullu alguse saanud rahvusvahelised veod Skandinaaviasse ja Lääne-Euroopasse.

Välisturgudele sissesöömine ei olnud Osula sõnul kerge. "Valmistasime otselepinguid sakslastega ette paar aastat. Sakslane on väga korrektne ja hoiab oma turgu. Seetõttu tuleb uuel partneril näidata end väga usaldusväärsena. Õnneks oleme jala ukse vahele saanud," kirjeldas Osula palju aega nõudnud protsessi.

Nüüd saadakse klientidega iga kahe kuu tagant kokku, räägitakse senisest käekäigust ja uuritakse, millised on probleemid. "Suhtlus ei käi vaid telefoni ja meili teel, sest sakslased hindavad vahetut kontakti ja tagasisidet. Nii et enam ei kasuta me omavahelises suhtluses sõna mister, vaid juba võib öelda friend, sest jutuks tulevad ka muud teemad peale töö," andis Osula aimu, kuidas Saksa klientidega asju aetakse.

"Kui hindades ei suudeta kaasa minna, siis tähendab see pärsitud palku, halva kvaliteediga tööd, päris logu tehnikat ja veofirmade omanike morne nägusid. Kokkuvõttes võime ennast ühel hetkel leida seisus, kus me ei suuda enam väljast tulevatele tegijatele konkurentsi pakkuda. See oleks väga valus," mainis Kastepõld.

Möödunud aasta kujunes Est-Trans Kaubavedude jaoks omamoodi murranguliseks, kuid kokkuvõttes väga heaks.

"Püüdsime kaasa minna muutustega, mis puudutasid eelkõige suurte kettide keskladude (Selver, Maxima) tekkimisega toimunud ümberkorraldusi turul. Paljudel tootjatel ja vahendajatel, kes ise kaupu laiali vedasid, oli siis ja on ka praegu vajadus leida lahendus, kuidas ühegi kesklao alla mittekuuluvaid kliente kuluefektiivselt teenindada. Lisaks ütles augustis meie senine laoteenusepakkuja koostöö päevapealt üles. See otsus tuli ootamatult ja olime sunnitud kogu tegevuse põhimõtteliselt ühe ööpäeva jooksul ümber korraldama. Vahetasime kohe laoteenuse pakkujat ja suutsime tekkinud olukorra suurte kadudeta lahendada. Aasta lõppes vägagi positiivsete nootidega, sest detsembris avasime uue lao Tallinnas ja arendasime välja oma IT-lahenduse nii lao kui ka vedude juhtimiseks. Mis ei tapa, teeb tugevaks," kirjeldas Jaak Kastepõld mulluseid murrangulisi sündmusi.

2010. aastat võib autovedajate jaoks pidada Harju keskmiseks: säravaid võite polnud, aga kõige hullem ka mitte.

Tänavuse aasta kohta võib öelda, et neil, kes töötavad Euroopa suunal, probleeme pole, kuid Venemaale sõitmisel on takistusi. Nimelt vähendas Venemaa sellest aastast riiki sõiduks vajalike CEMT-veolubade arvu kaks korda. Nõudlust Venemaa vedude järele tegelikult oleks, sest sadamates kaupa jätkub, samuti tuleks seda läänest, kuid veolubade piiratud arv on takistav tegur.

Õnneks ei ole meilt Venemaale minevate vedude osakaal väga suur. Lätlastele, leedukatele ja ka poolakatele on see valusamalt mõjunud. Jääb üle ainult oodata, kuni Venemaa Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) liikmeks astub. Siis peaks ta kunstlikud tõkked likvideerima.

Kui sellest aastast rääkida, siis pean suureks töövõiduks suvel Eesti-Vene piiril käivitunud elektroonilist piiriületussüsteemi, mille efekt on veokite jaoks juba praegu märkimisväärne. Firmad on tänu sellele kokku hoidnud, et autod ei pea kaks-kolm päeva piiril ootama. Arvan, et järgmisel aastal vedude hindade tõusu oodata ei ole, kui just kütus ei kalline. Võib-olla mõni ettevõte saab Venemaa suunal hinda isegi alandada, sest elektrooniline piirijärjekord aitab kokku hoida.