Investeeringuid suurendab tugev välisnõudlus

Kriisi ajal oli mõnes kvartalis kasutuses alla 60% tootmisvõimsustest ning enne seda ulatusid tipptasemed 79%ni, mis tõi toona kaasa ka kiire investeeringute suurenemise. Kui kohe peale kriisi oli võimalik mahtusid suurendada tootlikkuse kasvatamisega, siis nüüdseks on lihtsalt inimeste juurde võtmise ja töötundide suurendamise võimalused ammendumas ning edasiseks laienemiseks on tulnud asuda tegema põhivarainvesteeringuid. Lisaks töötlevale tööstusele on investeeringud oluliselt suurenenud ka energeetikas, kus investeeringud kasvasid I poolaastal 67%. Siin omab numbritele tugevat mõju Eesti Energia oma mitmete suuremahuliste investeerimisprojektidega. Samuti on investeeringute kasvule mõju avaldanud sõidukipargi väljavahetamine.

Investeeringud transpordivahenditesse ulatuseid käesoleva aasta esimesel poolel ca veerandini kogu põhivarainvesteeringutest. Eelnevatel aastatel on nende osakaal olnud kümne protsendi ümber. Samas ei saa siin investeerimistrendide suhtes mingeid kaugele ulatuvaid järeldusi teha, kuna statistikat mõjutab olulisel määral juba mõne lennuki või laeva ostmine. Ka Estonian Airi lennuki ost jäi selle aasta I kvartalisse ning võis statistikas investeerimisnumbreid suurendada.

Investeeringuid teevad nii kodumaine kui ka väliskapital. Tüüpilisemaks investeerijaks on peamiselt ekspordile orienteeritud ettevõte, mille toodetele on tugev nõudlus ning mille bilanss on piisavalt tugev, et praegustes mõneti ebakindlates oludes liigseid riske võtmata tootmist laiendada.