Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Rahvas sätib end Pakri saartel sisse

    Projekti peamine eesmärk on rekonstrueerida saartevaheline sild ja taastada väin. Paldiski aselinnapea Andrei Martõnjak selgitas, et linn on huvitatud sellest, et saartele tuleks uuesti elama inimesed.
    Martõnjak ütles, et sild ehitati 1940. aastatel Paldiskis töötanud sõjaväelaste jaoks. See oli kivivaiadega puusild, mida hiljem tugevdati metallplaatidega, et üle silla saaksid sõita tankid ja muu raske tehnika. 1980ndatel tegid sõjaväelased silla alt läbi mitu nelja-viie meetri laiust käiku. Praegu on need kive täis ning lamedapõhjalise paadiga saab läbi ainult ühest.
    Pärast Nõukogude vägede lahkumist hakkas Paldiski sild vee ja jää mõjul lagunema. Lõppes kõik sellega, et silla puuosa põles maha. Kõik need 20 aastat elasid saartel vähesed hulljulged, aga saari külastasid ka turistid ja nii hakati sillavaiade vahele tooma kive.
    "Praegu on sinna jäänud ainult mõned kitsad kohad, et vesi pääseks läbi, kuid akvatooriumi mikrokliima säilimiseks on vee likumine vajalik," seletas abilinnapea.
    Eesmärk on luua tingimused, et saartel oleks vähemalt 500 püsielanikku. Praegu taastub elu Väike-Pakril, kus on nii aasta ringi elavaid kui ka ainult suvitavaid peresid. Suur-Pakril on taastatud talu, tehkse heina ja peetakse koduloomi.
    "Probleem, mis tuleb lahendada, on head sadamakaid," rääkis Martõnjak. "Praegu saavad saartel randuda ainult väiksed paadid ning inimestel on raske tuua sinna asju ja ehitusmaterjale. Päästjatele, uurijatele ja turistidele tuleb tagada normaalne juurdepääs."
    Projekt seisis siiani rahapuuduse taga, tänavu sai Paldiski linn aga Keskkonnainvesteeringute Keskuselt selle selle arendamiseks raha, selgitas Martõnjak.
    "Projektil on muidugi ka vaenlasi, kuna nii poliitilistes kui ka äriringkondades on inimesi, kes ei ole huvitatud elu taastamisest saartel. Paljud tahaks, et saared oleksid asustamata, et ehitada sinna tuumaelektrijaam," nentis ta. "Mina olen kogu oma elu elanud Paldiskis ja olen selle rajamise vastu. Siin on imeline loodus ning ma tahaks, et seda näeksid ka teised inimesed, et siin käiksid turistid."
    Tallinna Tehnikakõrgkool töötas välja silla rekonstrueerimise projekti. Silla pikkus tuleb 46 meetrit, laius 4,5 meetrit. Sild on arvestatud eelkõige kergliikluseks, kuid sellel peab saama liikuda ka üks sõiduk ühes suunas. Silla konstruktsioon peab olema lihtne ja sobima saarte maastikku. Minimaalne ettemaks on 30%. Hankes osaleda soovival ettevõttel peab olema sildade ehitus- ja remondiluba.
    Välja on kuulutatud ka hange uurimistööde läbiviimiseks. Tuleb leida ettevõte, kes teeks merepõhja kartograafilisi töid, puhastaks väina ja taastaks vee tsirkuleerimise. Hankepakkumised tuleb esitada hiljemalt 29. septembril kell 12.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.