Lindsalu: kulla hinna languse pärast pole vaja pabistada

"Mulle teadaolevalt on inimkonna ajaloo jooksul kaevandatud veidi üle viie miljardi untsi kulda," märkis Lindsalu. "Ilmselt suur osa sellest on ka kasutusel, kuid tuleb arvestada, et umbes pool kogusest on kasutusel juveelitoodetena ja 10% tööstuses. Seega jääb investeerimiseks üle hinnanguliselt 40%. See on konkreetne kogus ja ma ei usu, et kuigi suur osa sellest vahetaks iga päev omanikku. Küll aga teevad iga päev massiliselt virtuaalseid tehinguid spekulandid."

Lindsalu sõnul oli kuld tehniliselt n-ö üle ostetud juba juulis, kui hind lähenes 1600 dollarile untsist, ning järgnev hinnatõus oli puhtalt fundamentaalne, ülelüldisest turupaanikast tingitud. Hetkeks pakkus leevendust väike hinnalangus 23.-24. augustil, kuid seejärel liikus kuld uuesti rekordtasemele, kuni hakkas langema 6. septembril.

Suurema hinnalanguse põhjusi võib Lindsalu ütlusel olla kaks. "Investorid võivad vabastada kulla all oleva raha, et paigutada see mujale. See tähendaks, et aktsia- või valuutaturul on toimunud mingi väga positiivne muutus, millest hetkel kõnelda ju ei saa. Teine lihtne põhjus on aga selles, et suured, turgu mõjutavad spekulandid otsustavad võtta välja kasumi. Suurte ostupositsioonide sulgemine on samaväärne müügiga suurtes kogustes, mis loomulikult viib hinna järsult alla."

Lindsalu märkis, et kui hind jõuab mõne maagilise piiri lähedale, milleks antud juhul oli 2000 dollarit untsist, on alati loogiline, et toimub vähemalt mõneks ajaks kasumivõtt ja korrektsioon.

"Üsna tõenäoliselt on kuld mõne aja pärast tagasi rekordkõrgustes," ütles Lindsalu. "Igal juhul kõigil neil, kes on valinud investeerimisobjektiks kulla, tasuks lühiajalisi turuvõnkeid rahulikult ignoreerida. Kui jutt on pikaajalisest investeeringust, siis on tähtis üksnes see, milline on hind 10, 20 või 30 aasta pärast."