Säälik: Euribori omaaegne rekord oli erandlik

Kolm aastat tagasi kergitas kuue kuu Euribori rekordtasemele finantsturgudel valitsenud heitlik olukord ning ebakindlus maailmamajanduse edasiste arengute suhtes, kommenteeris rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik.

Täna kolm aastat tagasi ehk 9.10.2008 tõusis eluasemelaenude baasintressiks kujunenud kuue kuu Euribor kõigi aegade rekordkõrgusele – 5,448 protsendile (kuue kuu Euribor oli ajaloo madalaimal tasemel, 0,944 protsendil 2010. aasta märtsi lõpus). Äripäev küsis, kuivõrd reaalne on, et Euribor kunagi veel nii kõrgele tõuseb.

„Kuue kuu Euribori rekordtaseme suurusjärk on üsna erandlik – 5% lähedal on see varem olnud veel vaid 2000. aasta lõpukuudel,“ lausus Säälik. „Viimase kümne aasta keskmisena on kuue kuu Euribor olnud 2,84%. Praegune Euribori tase on äärmiselt madal ning selle abil toetatakse majanduse taastumist paari aasta tagusest ülemaailmsest kriisist.“

Sääliku sõnul on peamine Euribori mõjutav tegur Euroopa Keskpanga baasintressimäär, mille liikumist Euribor jälgib ning vahel ka ennetab seda.

„Baasintressimäära kasutab Euroopa Keskpank inflatsiooniootuste juhtimiseks ning majanduse mõjutamiseks,“ selgitas Säälik. „Intressi tõstetakse näiteks hinnatõususurvete maandamiseks. Kui Euribor peaks kunagi uuesti oma rekordi lähedasele tasemele jõudma, oleks selle peamine mõju majandust rahustav, sest kas liiga kiire majanduskasvu tõttu või mõnel muul põhjusel on inflatsiooniriskid nii suured, et Euroopa Keskpangal on olnud põhjust baasintressi 5% lähedale tõsta.“

Säälik avaldas arvamust, et  praegust majandusolukorda arvestades ei ole lähimate aastate ning tõenäoliselt ka lähema kümnendi perspektiivis oodata Euribori tõusmist nii kõrgele tasemele, kui ta seda oli 2008. aastal.