• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Euribor võib tulevikus taas rekordeid korda saata

    Praegused ülimadalad intressimäärad kujutavad endast pigem ajaloolist anomaaliat kui uut normaali ning kapital on 4-5 aasta perspektiivis oluliselt kallim, ütles SEB ökonomist Hardo Pajula.

    Täna kolm aastat tagasi ehk 9.10.2008 tõusis eluasemelaenude baasintressiks kujunenud kuue kuu Euribor kõigi aegade rekordkõrgusele – 5,448 protsendile (kuue kuu Euribor oli ajaloo madalaimal tasemel, 0,944 protsendil 2010. aasta märtsi lõpus). Äripäev küsis, kuivõrd reaalne on, et Euribor kunagi veel nii kõrgele tõuseb.
    Pajula sõnul on see pikemas perspektiivis võrdlemisi tõenäoline. „Selle aasta alguses prognoosis Nobeli majandusauhinna laureaat Michael Spence ajalehes Financial Times 30-aastase odava kapitali ajajärgu peatset lõppu, olgugi et tollane euribori tase (ca 1,3%) rääkis kõigest muust ning ka rahvusvahelises pressis oli kõneaineks pigem liigsest rahapakkumisest tingitud valuutasõjad kui kapitali nappus,“ lausus Pajula. „Spence väitis, et varem või hiljem hakkavad rahahädas valitsused kapitali väljavedu hoopis takistama ehk see oleks siis nn valuutasõdadele täpselt vastupidine olukord.“
    Pajula põhjendas, miks kapital 4-5 aasta pärast oluliselt kallim on: „Kapitali allikaks on säästud ja nii tublisti alanenud majanduskasvu väljavaated, lääneriikide demograafiline olukord kui ka tärkavate turgude infrastruktuuri investeeringud –, mis Spence'i järgi lähitulevikus oluliselt kasvavad –  tekitavad säästude järele liignõudluse, mille tagajärjeks on siis kas intresside tõus või kapitali riikidevahelisele liikumisele seatavad piirangud.“
    Pajula sõnul on praegune olukord erandlik eelkõige sellepärast, et meil on tekkinud kollektiivne väärtkujutelm nagu oleks säästusid võimalik trükkida. „Niipea kui see luul hajub, hakkavad ka intressid tõusma,“ lisas ta.
     
     
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Teerajajad: ettevõtted vastutagu keskkonna- ja sotsiaalse mõju eest
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Biden plaanib maksudega rikkaid pitsitama hakata
Täna avalikustas Senati rahanduskomisjoni esimees Ron Wyden nn "miljardäridemaksu" plaani, mille eesmärk on kõrgemalt maksustada rikkaid ja ettevõtteid, vahendab Reuters.
Täna avalikustas Senati rahanduskomisjoni esimees Ron Wyden nn "miljardäridemaksu" plaani, mille eesmärk on kõrgemalt maksustada rikkaid ja ettevõtteid, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: verivärsked tulemused börsilt ja tipptegijate äriplaanid
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Põhja-Euroopa kustutas Lõuna-Euroopa lootused odavamale elektrile Aas: rohkem raha taastuvenergeetikasse
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.