Täna kolm aastat tagasi ehk 9.10.2008 tõusis eluasemelaenude baasintressiks kujunenud kuue kuu Euribor kõigi aegade rekordkõrgusele – 5,448 protsendile (kuue kuu Euribor oli ajaloo madalaimal tasemel, 0,944 protsendil 2010. aasta märtsi lõpus). Äripäev küsis, kuivõrd reaalne on, et Euribor kunagi veel nii kõrgele tõuseb.

Pajula sõnul on see pikemas perspektiivis võrdlemisi tõenäoline. „Selle aasta alguses prognoosis Nobeli majandusauhinna laureaat Michael Spence ajalehes Financial Times 30-aastase odava kapitali ajajärgu peatset lõppu, olgugi et tollane euribori tase (ca 1,3%) rääkis kõigest muust ning ka rahvusvahelises pressis oli kõneaineks pigem liigsest rahapakkumisest tingitud valuutasõjad kui kapitali nappus,“ lausus Pajula. „Spence väitis, et varem või hiljem hakkavad rahahädas valitsused kapitali väljavedu hoopis takistama ehk see oleks siis nn valuutasõdadele täpselt vastupidine olukord.“

Pajula põhjendas, miks kapital 4-5 aasta pärast oluliselt kallim on: „Kapitali allikaks on säästud ja nii tublisti alanenud majanduskasvu väljavaated, lääneriikide demograafiline olukord kui ka tärkavate turgude infrastruktuuri investeeringud –, mis Spence'i järgi lähitulevikus oluliselt kasvavad –  tekitavad säästude järele liignõudluse, mille tagajärjeks on siis kas intresside tõus või kapitali riikidevahelisele liikumisele seatavad piirangud.“

Pajula sõnul on praegune olukord erandlik eelkõige sellepärast, et meil on tekkinud kollektiivne väärtkujutelm nagu oleks säästusid võimalik trükkida. „Niipea kui see luul hajub, hakkavad ka intressid tõusma,“ lisas ta.