• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tööstuspoliitika vajab selgeid sihte

    Eesti pole teab mis eriline tööstusriik, ammugi mitte üleilmset mastaapi silmas pidades. Ometi annab töötlev tööstus, iseäranis selle eksportiv osa tähtsa panuse meie majandusse, mis - kui vaid sisetarbimisele loota, oleks üksjagu haavatavam. Sestap ei saa üle ega ümber tõdemusest, et meie SKP mootorit on tarvis järjekindlalt, ja mis peaasi - teadlikult -, ka riiklikul tasemel juhtida ja arendada.
    Sellise vajaduse hädapärasusest rääkisid hiljuti ka TTÜs toimunud tööstuspoliitika ümarlauale kogunenud ettevõtjad-töösturid ning ülikooli teadlased. Leiti, et riiklikul tasemel peaks koostatama programm, mis sätestab suunised ja tähtajad, mille poole meie tootev sektor peaks suunduma ja millal mingid konkreetsed eesmärgid saavutama. Midagi nagu arengukava taolist, saan ma aru.
    Siiani on riik vahendanud näiteks EASi, KIKi jt organisatsioonide kaudu küll toetusi, millest viimastel aastatel ka tööstusettevõtted arvestava osa saanud, Kaubandus-Tööstuskoja ja välisministeeriumi kaudu võib suure tõenäosusega saada aimu ühe või teise piiritaguse regiooni ärivõimalustest ja leida partnereid, kuid üldine tegevusstrateegia siiani puudub.
    Tõsi, ega töösturid pole ka riiklikele struktuuridele eriti peale käinud, ise on püütud hakkama saada ja enamjaolt saadudki. On ju tehnikainimesed ikka rohkem tegudele kui lihtsalt jutupuhumisele orienteeritud.
    Tööstuspoliitika puudumisel on ka objektiivsemaid põhjuseid. Näiteks see, et oluline osa meie omaaegsetest tootmisettevõtetest on erastamise käigus läinud välismaiste omanike kätte. Ja et Eesti piiratud ressursside juures pole siin vähegi materjalimahukal tööstusel niikuinii tulevikku, juba praeguseks on suur osa sellisest tootmisest Aasiasse siirdunud jmt.
    Ent siiski - äkki näeme oma tööstusmaastikku põhjendamatult hallides toonides?
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Urmas Jaagant: Keskerakonna liikmed peaksid nõudma Ratase tagasiastumist
Keskerakonna kohalike volikogude valimiste tulemus on nagu tomat supermarketi puuviljaletis – kaugelt ja õige valguse all vaadates täitsa ilus, aga tegelikult vaevu heleroosa ning täiesti maitsetu, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Urmas Jaagant.
Keskerakonna kohalike volikogude valimiste tulemus on nagu tomat supermarketi puuviljaletis – kaugelt ja õige valguse all vaadates täitsa ilus, aga tegelikult vaevu heleroosa ning täiesti maitsetu, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Urmas Jaagant.
Volvo Cars sihib 23 miljardi dollarist hinnasilti
Praegu Hiina autotööstusettevõttele Geely Holding kuuluv Volvo Cars teatas, et IPO tuleb hinnavahemikus 53-68 Rootsi krooni (SEK) aktsia kohta, vahendab Reuters.
Praegu Hiina autotööstusettevõttele Geely Holding kuuluv Volvo Cars teatas, et IPO tuleb hinnavahemikus 53-68 Rootsi krooni (SEK) aktsia kohta, vahendab Reuters.
Nortal ostis tüki võlgadega maadelnud idufirmast
Nortal omandas vähemusosaluse küberturvalisuse idufirmas Talgen Cybersecurity, kes võitles veel hiljaaegu ligikaudu 100 000 euro suuruse maksuvõlaga.
Nortal omandas vähemusosaluse küberturvalisuse idufirmas Talgen Cybersecurity, kes võitles veel hiljaaegu ligikaudu 100 000 euro suuruse maksuvõlaga.
Keskerakond kaotas pealinnas ainuvõimu
Keskerakond valimised pealinnas küll võitis, kuid kaotas pikki aastaid kestnud ainuvõimu. Pealinna volikogu saab olema kirju.
Keskerakond valimised pealinnas küll võitis, kuid kaotas pikki aastaid kestnud ainuvõimu. Pealinna volikogu saab olema kirju.