"2011. aastal on müügist laekunud 20,5 miljonit eurot ning lisaks on riik enampakkumise teel võõrandatud kinnisasjade vastu looduskaitseseaduse alusel tehtud tasaarvestamise menetluses omandanud 44 kaitstavat loodusobjekti sisaldavat kinnisasja. Sel aastal on lepinguid sõlmimisel veel umbes 11 miljoni euro väärtuses, millest osa realiseerub tasaarvestusena kaitstavat loodusobjekti sisaldavate kinnisasjadega," ütles maa-ameti peadirektori asetäitja kohusetäitja Anne Toom.

Maa-amet on tänavu korraldanud avalikke enampakkumisi 1672 kinnisasja võõrandamiseks kogupindalaga 14 830 hektarit. 17. oktoobri seisuga on sõlmitud 1140 kinnisasja müügileping. Veel on sel aastal tulemas umbes 200-220 kinnisasja enampakkumist kogupindalaga ligi 2300 hektarit, andis Toom ülevaate Eesti riigi maamüügist.

Huvi enampakkumiste vastu on tõusnud. Praegu on välja kuulutatud avalik kirjalik enampakkumine, mis avatakse 9. novembril. Müügis on Harju-, Lääne-Viru-, Pärnu-, Viljandi-, Jõgeva- ja Lääne maakonnas asuvad kinnisasjad alghindade koguväärtusega 2 413 110 eurot. "Milliseks kujuneb müügihind, on võimalik öelda pärast enampakkumiste avamist," rääkis Toom. "Lisaks on maa-ametil kavas välja kuulutada 150-160 kinnisasja enampakkumised, mille reaalne müük jääb ilmselt tulevasse aastasse."

"Võib öelda, et viimase poole aasta jooksul on huvi enampakkumiste vastu olnud suur. Maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasjade arvust on õnnestunud enampakkumisel võõrandada umbes 78 protsenti ja enampakkumistel on tavaliselt mitu, isegi kuni paarkümmend osalejat, kuid on ka üksikuid kinnisasju, mille ostuks teeb pakkumise vaid üks osaleja. Tiheasustusaladel paiknevate kinnisasjade vastu on huvi olnud kesisem, müügis olnud üksustest on viimase aasta jooksul õnnestunud võõrandada umbes 32 protsenti ," lisas Toom. Kallimate maatükkide hinda kommenteerides rõhutas Toom, et müüdud kinnisasjade kasutuseesmärgid ja asukohad on väga erinevad ning sellest tulenevalt on ka enampakkumisel kujunenud maa ühikuhinnad ning koguhinnad väga erinevad.

Mõju kinnisvaraturule väike. DTZ Kinnisvaraeksperdi asedirektor ja Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuse liikme Aivar Roosiku hinnangul mõjutab riigi maamüük vaid maatulundusmaa turgu ja kinnisvaraturgu üldiselt ei muuda. Roosik tunnistas, et riigi maatehingute number on küll suur, kuid turul, kus kõige aktiivsemal aastal tehti 60 000 tehingut ja mullu 30 000 tehingut, on see ikkagi piisk meres. "Riigi maamüügi mõjusid väga ei tunneta," lisas ta.

Roosiku meelest on riigi maamüük positiivne. "Riik peab mõtlema, kui otstarbekas on maad enda käes hoida. Kui kinnistu ei oma tähtsust ja riigil puudub selle järele vajadus, siis riik ei peaks olema omanik," lisas Roosik.

Kindlasti mõjutab riigi maamüük maatulundusmaaturgu ja maamüüki üldiselt. "See annab impulsi, sest maaturg on väga vaikne ja maatulundusmaa müügil on riigil märkimisväärne osa," lisas ta.

Müügihoog hakkab plaani kohaselt raugema. Maa-amet plaanib järgmisel aastal võõrandada umbes 2000 kinnisasja kogupindalaga ligikaudu 16 000 hektarit. Kui palju enampakkumisi täpselt korraldatakse, ei ole veel teada.

"Riigi maa müügiks on teadlikult kavandatud langev trend, mis lähtub nii rahanduslikust otstarbekusest ehk antud ajahetkel parima hinna saavutamisest kui ka maakorralduslikust poliitikast. Nii oli valitsuse 2007.-2011. aasta tegevusprogrammi üks eesmärk riigi valitsemiseks mittevajaliku maa andmine tsiviilkäibesse. Aastatel 2010-2011 kiirendati ajutiselt riigile mittevajaliku maa müüki eelarvedefitsiidi katmiseks. See ei tähendanud hinna langetamist, kuid paratamatult mõjutas müügihindu üldine kinnisvaraturu hinnatase," selgitas rahandusministeeriumi riigivara osakonna juhataja Tarmo Porgand. "Müügitrendi langus on seotud vähemväärtuslike maade pikema müügiprotsessiga."

Keskkonnaministeeriumi kantsler Rita Annus ütles: "Maade müügi tulemus vastab prognoosile, st müüsime nii palju, kui kavandasime. Prognoosime müügimahtude vähenemist järgmisel aastal, et paremini läbi mõelda, milliseid maid ja kuidas müüa."