Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    9 saatuslikku viga

    Kreeka võlakriisi lahendamisel tehti nii palju saatuslikke vigu, et üks suhteliselt kasina majandusega riik suutis vussi keerata pea terve maailma majanduse.

    Eurotsooni ühest väikese majandusega riigist on kiiresti saanud tervet maailma kõigutav jõud. Kuna Kreeka osa euroliidu SKPst on vaid 2%, oleks tolle riigi võlgade kontrolli alla saamine olnud suhteliselt lihtne. Sellegipoolest lasti kriisil levida terve eurotsooni majanduskasvu kahjustavaks kaoseks.
    "Olukord on mõistusevastane," ütles Soome rahandusasjatundja Timo Tyrväinen ajalehes Taloussanomat võlakriisi teravnemise kohta. Esimene viga tehti tema väitel juba sellega, et Kreeka üldse eurotsooni võeti. Ent vaata, millised on ülejäänud kaheksa saatuslikku möödapanekut.
    1. ELi riikidel lasti aastaid võlakoormat kogudaEurotsooni võlakriis hakkas hoogu koguma sarnaselt USA eluasemelaenu buumiga, mis kasvas samuti kogu maailma rahaturu ning seejärel terve maailma majanduskriisiks. Rööbiti sellega lasti aga nii Ameerikas kui ka Euroopas riikidel võlakoormat aina kasvatada. Sellest küll jaurati Euroopa Keskpanga iga intressikoosoleku järel, aga jutuks see ainult jäigi.
    Kui investeerimispank Lehman Brothers 2008. aasta sügisel kummuli kukkus ja puhkes üldine paanika, pidid riigid hakkama panustama pankade elushoidmisse. See omakorda kasvatas aga kõigi arenenud riikide võlga veelgi. Kuigi riigivõlast rääkides rõhutatakse peamiselt Euroopa riike, siis USAs on asi tegelikult sama hull või hullemgi veel.
    2. Kreeka võtmine eurotsooniTeadlaste väitel oli Kreeka võtmine eurotsooni suur viga. Majanduse ja asukoha poolest ääremaa ei suutnud Maastrichti kriteeriume täita ligilähedaseltki ning hellenid smugeldasid end rahaliitu niiöelda võltspaberitega. Kui pettus 2009. aasta sügisel välja tuli, oli seis juba selline, et valida oli ainult halbade variantide vahel. Kreeka väljalöömine rahaliidust oleks olnud samas ülikeeruline, sest kogu Maastrichti leping oleks tulnud ümber teha ning kõigis liikmesriikides seejärel ratifitseerida.
    3. Rahaliidu probleemidesse ei sekkutud koheEsimene suur viga tehti juba rahaliitu luues, sest reegleid rikkuvat riiki ei ähvarda mingid sanktsioonid. Ka on ühisraha alusdokumendid sõnastatud nii segaselt, et praegu käib mõistete tõlgendamine töö käigus ja tagantjärele.
    4. IMFi ei kutsutud kohe appi2010. aasta jaanuariks oleks pidanud olema selge, et EL vajab IMFi abi, kuid eurotsooni juhid lasid kriisil aina paisuda, kuigi Kreeka rahanduse päästmine oleks olnud hea õppetund. ELi juhid oleksid pidanud taipama, et IMF valdab riigilaenude päästmise kunsti, kuid selle asemel algas mõttetu võimuvõitlus – EL peaks ise kriisiga hakkama saama, mitte IMFilt abi nuruma. Samas on kaheldav, kas IMFi jõust oleks Kreeka kriisi lahendamiseks enam piisanud.
    5. OtsustusvõimetusTagantjärele tarkusena oleks pidanud juba Kreeka kriisi alguses 2010. aasta talvel sekkuma otsustavate võtetega. Kas riigi oleks pidanud just pankrotti laskma, ei söanda rahandusspetsid öelda, sest olukord oli kõigi jaoks uus ja enneolematu.
    6. Jokutamine ja abitud võttedTäiesti võimalik, et võlakriis oleks saadud kontrolli alla, kui asi oleks tõsiselt käsile võetud juba 1,5 aastat tagasi. Kui ka Hispaania ja Itaalia oleksid toona karmid päitsed pähe saanud ja alustanud ranget säästukuuri, oleks olukord praegu sootuks teine. Hea näide on kasvõi pankade abitud stressitestid, mis tegelikult oli mõttetu pakasuuha.
    7. Pole pika perspektiivi plaaneKonstruktiivset pikaajalist planeerimist ei harrasta ELi ühegi riigi valitsus, vaid enamik energiast läheb päevaküsimuste kallal rahmeldamiseks. Valitsustes istuvad ministrid ei mõista, et võlakriisi lahendamise tähtsaim vundament on majanduskasv. Kui sellele keegi ei mõtle, sarnanebki valitsuste tegevus tühja plekkpurgi jalaga eemaletagumisega, mis muudab kriisist väljatuleku aina valusamaks ning maksumaksjale kallimaks.
    8. EKP oleks pidanud Kreeka võlakirju ostmaEuroopa Keskpanka on kritiseeritud selle pärast, et EKP tormab liiga vara intressi tõstma ja ei taha kriisiriikide võlakirju osta. EKP oleks kriisi algusjärgus pidanud ostma piisavalt Kreeka võlakirju ning hoidnud sellega riigi laenukulu kontrolli all. EKP aga ei tahtnud hakata finantspoliitika tegijaks ning lisaks oli üsna vähetõenäoline, et Kreeka end käsile võtab.
    9. Lehman Brothersiga tehtud veast ei õpitudInvesteerimispanga Lehman Brothers hävingule järgnenud paanika on riikide jaoks muutnud pankade kapitaliseerimise millekski väga ohtlikuks, millega viivitatakse hirmunult ja kaua. Tagantjärele on selge, et Lehmani pankrottilaskmine oli tohutu viga. Alles Lehmani kriis näitas, kui läbipõimunud on maailma raha- ja laenuturud ning kui palju toetub nende tegevus lihtsalt usaldusele. Samas muutusid mängureeglid pärast Lehmani krahhi täielikult ning otsustajatel tekkis oskus küsida oluline küsimus: kes on järgmine?
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Andi Pleskovski: tänavuse aasta hea ja halb stsenaarium büroopindade turul
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Sel aastal on büroopindade turul kõige tõenäolisemad kaks stsenaariumi, millede puhul oleneb realiseerumine eelkõige arengutest majanduses, kirjutab RE Kinnisvara partner Andi Pleskovski.
Apple andis investoritele külma duši Suurim langus kuue aasta jooksul
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
Apple teatas suurimast tulude langusest enam kui kuue aasta jooksul ja süüdistas selles tarneprobleeme.
USA tugev tööjõuturg pani aktsiaturud langema
Ühendriikide tööjõuturu ootamatult hea seis koos poole sajandi madalaima töötusega ehmatas täna aktsiaturud langema.
Ühendriikide tööjõuturu ootamatult hea seis koos poole sajandi madalaima töötusega ehmatas täna aktsiaturud langema.
Reaalajas börsiinfo
Lillemüüja laseb pikalt tegutsenud äri pankrotti: pole enam mõtet
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Varem Viru lilleturul kioskit pidanud lillede jaemüügiga tegelev Kaeralill koondas töötajad ja läheb pankrotti.
Boroditš võitis Tallinnalt 90 000 eurot
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Endine poliitik ja Tallinna Linnatranspordi juhatuse liige võitis kohtuvaidluses ettevõttega hagi, mille eest määrati talle 90 000 euro suurune hüvitis ühes viivistega.
Sõda pühkis kolmandiku Ukraina majandusest
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Ukraina majandus vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, võttis Soome Panga arenevate majanduste uurimiskeskus Bofit kokku Ukraina ametiasutuste esialgsed andmed.
Raadiohommikus teeme selgeks lennunduse hetkeseisu
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.
Äripäeva raadionädala esimeses hommikuprogrammis süveneme reisilennunduse probleemidesse ning uurime, milline on eesti lennureisija lootus paremateks ühendusteks.

Olulisemad uudised

Rootsit tabanud pankrotilaine räsib enim ehitust
Rootsi pankrottide arv tõusis jaanuaris vähemalt kümne aasta suurimaks, pankrotistujatest viiendik on ehitusettevõtted, kirjutab Bloomberg.
Rootsi pankrottide arv tõusis jaanuaris vähemalt kümne aasta suurimaks, pankrotistujatest viiendik on ehitusettevõtted, kirjutab Bloomberg.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.