Suurenenud usaldamatust Euroopa pangandussüsteemis on märgata pankade koondumisel Euroopa Keskpanga vihmavarju alla, kus on viimastel kuudel oluliselt suurenenud pankade likviidsete vahendite hoiustemahud.

Teiseks on pankadevahelisel laenuturul kerkinud intressimäärad ehk tõusnud on raha hind, näiteks finantssektori närvilisust indikeeriv kolme kuu euribori ja keskpanga üleööintresside vahelised käärid on suurenenud viimaste aastate kõrgtasemeteni ning ulatub hetkel 2009. aasta alguse piirimaile. Lisaks on Kreeka võlakirjade mahakandmisest tekkivate kaotuste hirmus Euroopa pankade  krediidiriski vastu kindlustamise riskipreemiad samuti järsult üles liikunud, mis jällegi viitab kasvanud närvilisusele.

Peamiselt puudutavad nimetatud arengud nõrgalt kapitaliseeritud pankasid ning Skandinaaviaga tugevas ühenduses olev Eesti pangandussektor jääb hetkel n-ö turvatsooni. Eesti finantssektoris on pigem näha positiivseid arenguid. Kolmandas kvartalis suurenesid ettevõtetele ja majapidamistele väljastatud uued aastaga kolmandiku võrra ning laenude marginaalid jätkasid langust. Tuleviku osas püsib siiski risk, et kui pinged rahaturgudel ei taandu, siis tõusevad intressikulud ka rahaturgudest sõltuvatele Põhjamaade pankadele, mis omakorda tähendaks laenutingimuste halvenemist ka Eestis.

Eesti jaoks mängib hetkel suuremat rolli euroala võlakriisi leviku tõttu halveneda ähvardav üldine majanduskliima, mis hetkel on avaldunud tarbijate ja ettevõtete kindlustunde kahanemises. Eesti majandususaldusindeks kukkus oktoobris juba kolmandat kuud järjest ning on jõudnud viimase kümne kuu madalamaile tasemele, seega ebastabiilsus Euroopas ei ole puudutamata jätnud ka Eestit. Seni kuni euroala võlakriis püsib keskpunktis ning sellele selgelt lahenduskäiku ei ole, püsib ka Eesti majanduse tulevikuväljavaate osas palju määramatust.