Tuleb nõustuda peaministriga, et Eesti vajab praegu arenguks stabiilsust, mitte vahelduvaid hüppeid ja langusi. Kuid märksa kindlam on riskist lähtumine, mitte selle alahindamine. Paljuski samakoosseisuline valitsus ei karda sama reha otsa astuda.
Jah, riik on võtnud ülemäära kohustusi, mida tuleb täita, mistõttu valitsuse mängumaa on väike. Kuid seda rohkem peab valitsus mõtlema ette ning alustama kärbetega ja reformidega juba täna. On ju lisaks keskpangale riskistsenaariumist lähtumist soovitanud ka rahandusministeerium eesotsas valitsusliikme Jürgen Ligiga.
Oht on seda tõsisem, et ka praegu aluseks võetud kolmeprotsendise majanduskasvu stsenaarium eeldab riigieelarve puudujääki. Riskistsenaariumi realiseerumisel võib eelarve langeda veelgi sügavamasse miinusesse.
On tõsi, et Läänemere-äärsed riigid, olgu see Saksamaa, Rootsi või Eesti, on nautinud üldiselt Euroopas erandlikku majanduskasvu, kuid enamik on ka kärpinud oluliselt tuleva aasta prognoose. Ja mitte ainult riigi-, vaid ka erasektoris. See mõjutab oluliselt ka Eestit.
Ja kui jääbki võimalus, et riskistsenaarium ei realiseeru, siis seda parem. Saame eelarvepuudujäägi väiksemaks ning pöörduda lõpuks tagasi reservide taastamisele.
Kuid riigieelarvel on lisaks järgmisele aastale ka laiem mõõde. Alles eelmisel nädalal kirjutasime, et kuigi lõppematuna näiv eurokriis on hirmutav, tuleb meil lähiajal leida lahendus Eesti riiki kimbutavale hädaohule. Riigikontrolör Mihkel Oviir tõi oma ettekandes välja, et Eesti riik on võtnud omale nii palju kohustusi, et ei pruugi tulevikus enam elujõuline olla. Riigieelarvet peab menetlema sedagi probleemi silmas pidades.
Ilmselt on palju skeptikuid, kes ei usu, et riigikogu võtab hoiatusi kuulda. Neid, kes arvavad, et valitsus surub oma otsused parlamendist teerullina läbi. Käesolev aastagi tõestas veel kord, et riigikogu vajab välist tõuget, et sisuline arutelu ja muutused leiaksid aset. Näiteks Euroopa Stabiilsusfondiga liitumine: kogu kevade ja suve võlakriisi teemat vältinud riigikogus puhkes arutelu alles viimasel minutil, kui sekkunud oli õiguskantsler Indrek Teder, kes viitas vastuolule põhiseadusega. Hilisele ärkamisele vaatamata saavutati, et iga rahastamisotsus vajab Eesti parlamendi heakskiitu. Riigikogu võiks eelarvearuteludeks uuesti ärgata ja teha poolgi: algatada vajalikud reformid ja koostada varuplaani.
Autor: ÄP