Miks Krimelte investeeris Tempsisse? Kuidas Wolf Groupi Tempsi hakkas moodulmajade ärile mõtlema? Euroopas on praegu väga tõsine teema hoonete energiasäästlik renoveerimine. Tempsi koduturg on suures osas Eesti, Läti, Leedu ja Soome, kuid ehitussektori väga järsk kukkumine aastatel 2009-2010 jättis jälje ka Tempsi majandustegevusele. Rasketes oludes on ettevõtjatel hulk valikuid, mis suunas edasi minna. Üks võimalus on käed üles tõsta, hankijatele võlgu jääda ja uksed kinni panna, mida paljud ehitussektori ettevõtted olid sunnitud tegema. Teine võimalus on vaadata, kus majanduslangus ei ole nii sügav, ja kolmas variant on see, kas ettevõte oskab midagi muud teha, mida õnnestub müüa. Neid stsenaariumeid läbi käies sai esimene mõte kohe maha maetud. Oleme püüdnud toodangut kahtlemata müüa, käies messidel ning püüdes ka ära kasutada Krimelte edasimüüjate võrgustikku.

Kuidas sattusite Tšiili turule? Üks Tšiili ärimees, kes oli huvitatud fassaadiplaadist "Tempsi granito" küsis kohtumisel, kas me ei võiks neile maju tarnida. Ta oli öelnud, et plaate nad tahavad küll, aga neil oleks suur nõudlus väikeste majade järele.

Tšiili valitsus eesotsas presidendiga on võtnud eesmärgiks luua paremaid elamistingimusi vähekindlustatud elanikkonnale. Nad on käivitanud riiklikud programmid, mis aktiveerusid eriti pärast 2010. aasta maavärinat ja tsunamit.

Maailmas on käivitatud programme, kus näiteks väga elementaarse eluaseme võib saada 300 USA dollari eest ja etema 3000 eest. Meie odavaima ühepereelamu hind jääb 10 000 dollari kanti. See on küll väike, aga mõeldud ikkagi püsivaks elamiseks ja kannatab välja 9magnituudise maavärina.

Kui konkurentsivõimelised te olete seal? Algul olime hästi skeptilised, kuidas meie Eestist saaksime aidata nende eluasemeprobleeme lahendada. Kindlasti me ei suuda 300 või 3000 dollariga maja püsti panna. Kui võtta arvesse teatud tingimusi, et maja on mõelnud aasta läbi elamiseks, et see on püstitatud kümneteks aastateks, et see peaks vastu mõõdukale maavärinale ja on termoisoleeritud, siis oleme seal konkurentsivõimelised. Ehk lähme sinna põhjamaise praktikaga, mis on neile uudne. Kui leidub selliseid kliente ja tarnijaid, kes eelistavad neid mugavusi, siis oleme nõus neid maju sinna eksportima. Kõiki neid nüansse arvestades oleme pakkunud sinna mõõduka hinnaga termoisoleeritud maju, mida ehitame siin moodulitena valmis, laadime konteineritesse ja kohapeal saab maja lühikese ajaga kokku panna.

Kes neid moodulmaju kokku paneb? Meie suhtleme seal kinnisvaraarendajatega. Tööjaotus on see, et meie juhendamisel sealsed kinnisvaraarendajad tellivad kohapeal paigaldus- ja viimistlustöö.

Kas tuleb algul ka ise kohale minna ja näidata, kuidas maja kokku pannakse? Jah. Siin tuleb mängu Lõuna-Ameerika omapära, et kokkuleppe täpsuse ja sõnapidamisega on raskusi. Nad on väga heade kavatsustega, aga mõnigi asi juhtub alati lihtsalt hiljem, kui on kokku lepitud. Kui me oleme üle 20 tunni lennukis olnud, siis me eeldame, et me teeme seda, mida oleme kokku leppinud. Aga kui vundamendi asemel on tühi liivaplats, siis on väga raske neid aidata. Käisin ise selle aasta kevadel seal ja sain sellise liivaplatsi kätte. Kümne päevaga püstitasime ühe teise eestlasega näidismaja. Kohalikud ehitustöölised tulid teisel või kolmandal päeval, kui meie juba seal töötasime. Isegi kui nemad käivad peale, et peab ruttu ja kohe saama, siis tegelikult juhtub kõik mõne nädala pärast.

Ilmselt nad ei tea, kus asub Eesti. Kuidas meisse suhtutakse? Me oleme Euroopast. Nad suhtuvad meisse väga hästi ning Euroopasse üldse positiivselt. Kui öelda, et majalahendus on pärit Euroopast, siis ka sellesse suhtutakse positiivselt ning usutakse, et toode on läbimõeldud lahendusega. Näiteks Hiina toodetesse suhtutakse skeptiliselt. Väikeelamute ehitamises on küllaltki suur press Hiina poolt, aga nende lahendused on teistsugused. Üllataval kombel on meie lahendus seal üsna erandlik. Kui meie panime seal maja kokku, siis inimesed pidasid auto kinni ja vaatasid, mida me teeme. Nendele oli üllatus ka see, et kaks valget inimest teevad ehitusel tööd. Nende arvates on valged alati väga jõukad ja ise füüsilist tööd ei tee.

Milline on Tšiili ehituskultuur? Sealset ehituskultuuri iseloomustab see, et kasutatakse kõige odavamat materjali ja kõige odavamaid tööriistu. Kui meie lähme sinna meile tuntud materjalidega, siis see on nendele väga uudne lähenemine. Meie partnerid usuvad, et nad suudavad seal müüa tuhandeid moodulmaju. Kui arvestata kultuuri, siis usume, et tõenäoliselt on need sajad majad. Lisaks ei tellita neid maju mitte kuude, vaid aastatega. Kõik võtab rohkem aega ning kõik numbrid on tegelikkuses väiksemad.

Mitu moodulmaja läks neljapäeval esimese konteineriga? Üks tellimus oli viis maja, mis läks kolme merekonteineriga.

Kas transport on selle juures miinus, et viie maja jaoks on vaja kolme konteinerit? Tegelikult on küsimus selles, mitu elamispinda paneme ühte konteinerisse. Piltlikult öeldes panime ühte konteinerisse 170 ruutmeetrit elamispinda. Kui suudame tõsta selle näitaja 200 ruutmeetrini, siis selle arvel, et sihtkohas tuleks rohkem tööd teha. Kui teeme Eestis rohkem tööd valmis, siis meie materjal võtab konteineris rohkem ruumi. Alternatiiv on see, et meie partnerid teevad ehitusplatsil rohkem tööd, aga siis peab oskusteave olema sinna viidud. See võtab aega.

Üks autofurgoon Moskvasse maksab sama palju kui konteiner Tšiili. Tšiili tollipoliitika on selline, et kui tegemist on tehases toodetud majadega Euroopast, on seal tollisoodustused. Kui viime ainult ehitusmaterjali, siis oleks tollimaks kõrgem. See on nüanss, kuidas saame Hiina tootjatele konkurentsi pakkuda.

Kui kaua kulus aega läbirääkimisteks, enne kui läks teele esimene konteiner? Aasta tagasi saatsime esimese näidismaja, vahepeal veel ühe ja nüüd oleme jõudnud kommertstellimuseni.

Kõik tänu sellele Tšiili ärimehele? Jah, kes tuli ainult fassaadi ostma.

Kas tema kaudu leidsite ka kinnisvaraarendajad? Need on temaga seotud äripartnerid. Seega sisuliselt teeme äri tema ja tema partneritega.

Novembris oleme alla kirjutamas lepingut kümne nelja korteriga maja tarnimiseks Lääne-Aafrikasse. Üllatusena on meie lahenduse vastu tundnud huvi ka Moskva äärelinna ehitajad. Nendega otsime juba mõnda aega sobivat arhitektuurset lahendust. Teoreetiliselt võib sinna lähiaastatel minna mitusada maja.

Mida soovitate teistele, kes soovivad eksportida Tšiilisse? Raske on midagi soovitada. Võimatu on öelda, kas see on edukas mõte või mitte. Kahtlemata on küsimus siiski isiklikes suhetes, kas leidub partner, kellega rääkida. Kas ta on õige ja usaldusväärne partner? Tšiili ühiskond on väga suhetel põhinev. Lihtsalt tubli inimene ei saa seal naljalt edukaks ärimeheks, kõik oleneb sellest, kuidas on ta hinnatud äriringkondades, kas tal on sidemeid.

Eesti ja Tšiili kaubavahetuse maht on alla 0,1% kogu Eesti väliskaubavahetusest. Seetõttu ei ole välisministeeriumil ka täpsemaid andmeid Tšiili turul tegutsevate Eesti ettevõtjate probleemidest.

Tšiili on Ladina-Ameerika üks stabiilsemaid ja edukamaid riike. Tšiili on turumajanduslik riik, mida iseloomustab väliskaubanduse kõrge osatähtsus. Iseloomulik on liberaalne tollipoliitika, kõrge investeeringute määr, madal inflatsioon ja stabiilne majanduskasv. Väliskaubandus on tasakaalus ja stabiilselt toimib riigi välisvõla vähenemine. Kuid samas tuleks silmas pidada, et majandus sõltub liigselt vase hinnast maailmaturul.

Tšiili peamised ekspordipartnerid on Hiina, USA, Brasiilia, Argentina, Lõuna-Korea ja Jaapan, Euroopa riikidest Holland ja Itaalia. Eesti vähese äritegevuse põhjus on eelkõige Tšiili suur kaugus ja tihedate ajalooliste sidemete puudumine. Samuti võib ärikontaktide vähesus olla seotud Eesti ettevõtjate vähese hispaania keele oskusega.