Neli aastat Harju maakohtus sekretärina töötanud Karine Vartla lahkus hiljuti südamelähedasest ametist, sest 535eurosest brutopalgast ei saanud söönuks. "See on allapoole igasugust arvestust, kui võtta arvesse töökohustust, vastutust ja töö iseloomu. See on midagi sellist, mis on lausa alandav," kommenteeris Vartla mõne sõnaga endises ametis saadud töötasu.

Sama juttu rääkis Äripäevale veel kaks kohtuametnikku, kes ei soovinud oma nime ajalehes avaldada. Nad kurtsid üha suureneva töökoormuse ja palga üle, mis kuidagi töökohustustele ei vasta. Üks neist lahkus samuti töölt just palga tõttu.

Vartla hinnangul kannatab madala palga tõttu kohtus menetluskiirus, sest head kohtuametnikud lahkuvad töölt ja nii madala tasu eest häid spetsialiste ei saa. "Kui võtame ainult keskharidusega inimesi, kes pole õppinud eesti keelt emakeelena ja kes peavad juriidilist kirjalikku ja suulist tööd tegema - ma arvan, et nii on töö kvaliteet kehv," sõnas Vartla ja lisas: "Lõpuks jõuame nii kaugele, et kohtunik ei saa oma tööd teha."

Ometi märgivad nii ettevõtjad kui ka advokaadid, et kohtus asjad venivad. Seetõttu on justiitsminister Kristen Michalil plaan kohtutöö kiirendamiseks ja ta esitles oma kava ka kevadel kohtunike foorumil. "Justiitsvaldkonna peamised eesmärgid lähiaastatel on kiirendada kohtupidamist ja edendada seadusloome kvaliteeti," rääkis Michal.

Palgatõusu plaan on olemas. Michali plaan näeb ette ka kohtuametnike palgatõusu. Aasta alguses tegi justiitsministeerium ettepaneku, et kohtunikud loobuksid kolmeks aastaks palgatõusust, et selle asemel tõsta ametnike palka. Kohtunikud aga ei lasknud kedagi enda palga kallale ja teema lükati päevakorrast maha. Paraku ei tule palgatõusu ka tuleval aastal.

Ometi on justiitsministeeriumis palgad kopsakamad kui kohtus. Kui võrrelda 535eurost kohtusekretäri palganumbrit justiitsministeeriumi referendi tasuga, on käärid lausa 40 protsenti. Nõudmised kandidaatidele on aga enam-vähem samad.

Vartla sõnas, et ministeerium on end kõrgepalgaliste töökohtadega lõhki ajanud. Ta ei pidanud tõenäoliseks, et kohtunikke või nende abipersonali võiks juurde palgata. Kuigi see on Vartla arvates ainuke viis, kuidas saaks kohtutööd kiirendada. "Kõige suurem kiirendus oleks siis, kui iga kohtuniku töö koormus väheneks," sõnas Vartla.

"Venimine tuleneb kohtute personalijuhtimise puudumisest - seda seal sisuliselt ei toimu," arutles advokaadibüroo Borenius vandeadvokaat Valdo Lips. Tema hinnangul tuleks töökoormus hajutada ja töötajate kogemust paremini ära kasutada. "Kui hakkame kampaania korras kiirust taga ajama, pole see kindlasti õige," märkis Lips.

Mai alguses Pärnus advokatuuri üldkogul peetud kõnes rõhutas justiitsminister Kristen Michal, et uue valitsuse üks eesmärk on lühendada kohtumenetluse tähtaegu saja päevani. "Venivad kohtuasjad riivavad ühest küljest ühiskonna õiglustunnet ja õõnestavad kohtupidamise usaldusväärsust. Teisest küljest ei ole ka majanduskeskkonnale hea, kui õiguste kaitsmisele liiga kaua aega kulub," ütles Michal.

Samuti toonitas Michal, et kohtumenetluse pikkust tuleb vaadata koos kohtumenetluse kuludega. "Sest selge on see, et mida pikemalt vaidlust kohtus lahendatakse, seda kallim see on, muutes kohtusse pöördumise inimestele raskemini kättesaadavaks."

Seetõttu käsitletaksegi riigilõivude alandamist koos kohtumenetluse muutmisega säästlikumaks ja tõhusamaks. "See tähendab, et paralleelselt lõivude korrigeerimisega vaatame seadustes üle ka kõik need bürokraatlikud kitsaskohad, mis teevad praegu menetluse aeganõudvaks ja kulukaks. Eesmärk, et üldmenetlus ei tohi üheski kohtuastmes ületada sadat päeva, on kirjutatud ka koalitsioonileppesse," ütles minister.

Justiitsvaldkonna peamised eesmärgid lähiaastatel on kiirendada kohtupidamist, edendada seadusloome kvaliteeti, hoida ja arendada head ettevõtluskeskkonda ning tagada inimeste põhiõiguste kaitse.

Kiirema kohtumenetluse plaan sisaldab mitme kitsaskoha lahendamist, sealhulgas menetluste kiirendamist, nüüdisaegseid IKT-lahendusi, kohtute spetsialiseerumist ja kohtuametnike palgatõusu.

Autor: Katariina Krjutshkova