Ometi märgivad nii ettevõtjad kui ka advokaadid, et kohtus asjad venivad. Seetõttu on justiitsminister Kristen Michalil plaan kohtutöö kiirendamiseks ja ta esitles oma kava ka kevadel kohtunike foorumil. "Justiitsvaldkonna peamised eesmärgid lähiaastatel on kiirendada kohtupidamist ja edendada seadusloome kvaliteeti," rääkis Michal.
Palgatõusu plaan on olemas. Michali plaan näeb ette ka kohtuametnike palgatõusu. Aasta alguses tegi justiitsministeerium ettepaneku, et kohtunikud loobuksid kolmeks aastaks palgatõusust, et selle asemel tõsta ametnike palka. Kohtunikud aga ei lasknud kedagi enda palga kallale ja teema lükati päevakorrast maha. Paraku ei tule palgatõusu ka tuleval aastal.
Ometi on justiitsministeeriumis palgad kopsakamad kui kohtus. Kui võrrelda 535eurost kohtusekretäri palganumbrit justiitsministeeriumi referendi tasuga, on käärid lausa 40 protsenti. Nõudmised kandidaatidele on aga enam-vähem samad.
Vartla sõnas, et ministeerium on end kõrgepalgaliste töökohtadega lõhki ajanud. Ta ei pidanud tõenäoliseks, et kohtunikke või nende abipersonali võiks juurde palgata. Kuigi see on Vartla arvates ainuke viis, kuidas saaks kohtutööd kiirendada. "Kõige suurem kiirendus oleks siis, kui iga kohtuniku töö koormus väheneks," sõnas Vartla.
"Venimine tuleneb kohtute personalijuhtimise puudumisest - seda seal sisuliselt ei toimu," arutles advokaadibüroo Borenius vandeadvokaat Valdo Lips. Tema hinnangul tuleks töökoormus hajutada ja töötajate kogemust paremini ära kasutada. "Kui hakkame kampaania korras kiirust taga ajama, pole see kindlasti õige," märkis Lips.
Mai alguses Pärnus advokatuuri üldkogul peetud kõnes rõhutas justiitsminister Kristen Michal, et uue valitsuse üks eesmärk on lühendada kohtumenetluse tähtaegu saja päevani. "Venivad kohtuasjad riivavad ühest küljest ühiskonna õiglustunnet ja õõnestavad kohtupidamise usaldusväärsust. Teisest küljest ei ole ka majanduskeskkonnale hea, kui õiguste kaitsmisele liiga kaua aega kulub," ütles Michal.
Samuti toonitas Michal, et kohtumenetluse pikkust tuleb vaadata koos kohtumenetluse kuludega. "Sest selge on see, et mida pikemalt vaidlust kohtus lahendatakse, seda kallim see on, muutes kohtusse pöördumise inimestele raskemini kättesaadavaks."
Seetõttu käsitletaksegi riigilõivude alandamist koos kohtumenetluse muutmisega säästlikumaks ja tõhusamaks. "See tähendab, et paralleelselt lõivude korrigeerimisega vaatame seadustes üle ka kõik need bürokraatlikud kitsaskohad, mis teevad praegu menetluse aeganõudvaks ja kulukaks. Eesmärk, et üldmenetlus ei tohi üheski kohtuastmes ületada sadat päeva, on kirjutatud ka koalitsioonileppesse," ütles minister.