Danilov: riiklike piiranguteta kerkiks ravi hind pilvedesse

Haigekassa juhi Hannes Danilovi sõnul on raviteenuseid, mille eest küsi nii palju, kui tahad, ikka makstakse.

Kui tervishoiuteenuse hinna määravad patsiendid või tervishoiuteenuste osutajad, ei suuda ükski haigekassa seda kinni maksta, rääkis Danilov tänasel konkurentsipäeval. Sellepärast ongi tervishoiuteenuste hinnad tema sõnul riiklikult fikseeritud. USAs, kus inimese enda osalus on suurem ning hinnale piiranguid pole, läheb 17% SKPst tervishoiule, Eestis kulub selleks 6% SKPst, tõi Danilov näite, miks püüab haigekassa iga hinna eest tervishoiuteenuste hindu all hoida.

"Tervishoiuteenus on suures osas sama kui alkohol. Muidu hea asi, aga kui palju tarvitad, on kahjulik. Näiteks, kui sind palju lõigatakse, tahaks, et kogu aeg lõigataks," lisas Danilov märkides, et on olemas raviteenuseid, kus küsi ravi eest, millist hinda tahad, ikka makstakse.

Kulude vähendamiseks piirab Eesti krooniliste haiguste ravi kasutamist, kuna seda ravi on võimalik väga kaua kasutada. Kinni makstakse aga ennetuslikke meetmeid, näiteks rinnavähiskriiningut, mida tasuliseks muutmise korral üldse ei kasutataks.

"Kui õhtusöögi juurde kuulub tasuta vein, kulub seda ju palju rohkem kui siis, kui pead veini eest ise maksma?" võrdles Danilov. Muidugi põhjustab selline tervishoiu rahastus palju nurinat, lisas ta.

Muus maailmas rahastatakse tervishoiuteenuseid mitmel põhimõttel. Põhjamaades on inimese enda osalus küll kõige väiksem maailmas ja rahva tervislik seisund parem kui näiteks USAs, ent pole kindel, kas see on tingitud raviteenuste rahastamisest. Üldiselt sõltub tervishoiukorraldusest vaid 25%, muu tuleneb paljuski elu- ja töökeskkonnast ning inimese enda suhtumisest.

"On kohti, kus üldse tervishoidu ei ole, seal ei ole järjekorda ka," lausus Danilov. On ka selliseid riike, kus ravitakse haigekassa kulul vähem haigusi kui Eestis. Näiteks Moldaavias ei kuulu infarktiravi kindlustuspaketti. "Saad infarkti, pannakse sind haiglasse, saad välja, antakse arve kaasa. 200–400 dollarit," kirjeldas Danilov. Tasuta vähiravi algab Moldaavias 60. eluaastast, enne seda kirjutatakse välja arveid.

Lisaks on raviteenuste rahastamisel probleemiks, et arst teab alati rohkem kui patsient. Kui arstile makstakse visiidi eest rohkem, on mõtet patsienti rohkem enda juurde kutsuda. Kui makstakse aga pearaha, vastupidi.

Tõsi on ka see, et ühes väikeses USA alevikus olid kõigil täiskasvanud inimestel pärgarteris spetsiaalsed metallkarkassid (stent). "Seal on lubatud reklaam ka ja kui seletad ikka ära, et seda on vaja…" rääkis Danilov. Stente paigaldanud kohalik arst mõisteti asja ilmsiks tulekul kohtus süüdi.

Samal põhimõttel, autoriteetse arsti arvamusele tuginedes, on Eestis massiliselt eemaldatud mandleid. Statistika näitas, et Eestis eemaldati mandleid koguni neli korda rohkem kui Soomes.