Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Danilov: riiklike piiranguteta kerkiks ravi hind pilvedesse

    Haigekassa juhi Hannes Danilovi sõnul on raviteenuseid, mille eest küsi nii palju, kui tahad, ikka makstakse.

    Kui tervishoiuteenuse hinna määravad patsiendid või tervishoiuteenuste osutajad, ei suuda ükski haigekassa seda kinni maksta, rääkis Danilov tänasel konkurentsipäeval. Sellepärast ongi tervishoiuteenuste hinnad tema sõnul riiklikult fikseeritud. USAs, kus inimese enda osalus on suurem ning hinnale piiranguid pole, läheb 17% SKPst tervishoiule, Eestis kulub selleks 6% SKPst, tõi Danilov näite, miks püüab haigekassa iga hinna eest tervishoiuteenuste hindu all hoida.
    "Tervishoiuteenus on suures osas sama kui alkohol. Muidu hea asi, aga kui palju tarvitad, on kahjulik. Näiteks, kui sind palju lõigatakse, tahaks, et kogu aeg lõigataks," lisas Danilov märkides, et on olemas raviteenuseid, kus küsi ravi eest, millist hinda tahad, ikka makstakse.
    Kulude vähendamiseks piirab Eesti krooniliste haiguste ravi kasutamist, kuna seda ravi on võimalik väga kaua kasutada. Kinni makstakse aga ennetuslikke meetmeid, näiteks rinnavähiskriiningut, mida tasuliseks muutmise korral üldse ei kasutataks.
    "Kui õhtusöögi juurde kuulub tasuta vein, kulub seda ju palju rohkem kui siis, kui pead veini eest ise maksma?" võrdles Danilov. Muidugi põhjustab selline tervishoiu rahastus palju nurinat, lisas ta.
    Muus maailmas rahastatakse tervishoiuteenuseid mitmel põhimõttel. Põhjamaades on inimese enda osalus küll kõige väiksem maailmas ja rahva tervislik seisund parem kui näiteks USAs, ent pole kindel, kas see on tingitud raviteenuste rahastamisest. Üldiselt sõltub tervishoiukorraldusest vaid 25%, muu tuleneb paljuski elu- ja töökeskkonnast ning inimese enda suhtumisest.
    "On kohti, kus üldse tervishoidu ei ole, seal ei ole järjekorda ka," lausus Danilov. On ka selliseid riike, kus ravitakse haigekassa kulul vähem haigusi kui Eestis. Näiteks Moldaavias ei kuulu infarktiravi kindlustuspaketti. "Saad infarkti, pannakse sind haiglasse, saad välja, antakse arve kaasa. 200–400 dollarit," kirjeldas Danilov. Tasuta vähiravi algab Moldaavias 60. eluaastast, enne seda kirjutatakse välja arveid.
    Lisaks on raviteenuste rahastamisel probleemiks, et arst teab alati rohkem kui patsient. Kui arstile makstakse visiidi eest rohkem, on mõtet patsienti rohkem enda juurde kutsuda. Kui makstakse aga pearaha, vastupidi.
    Tõsi on ka see, et ühes väikeses USA alevikus olid kõigil täiskasvanud inimestel pärgarteris spetsiaalsed metallkarkassid (stent). "Seal on lubatud reklaam ka ja kui seletad ikka ära, et seda on vaja…" rääkis Danilov. Stente paigaldanud kohalik arst mõisteti asja ilmsiks tulekul kohtus süüdi.
    Samal põhimõttel, autoriteetse arsti arvamusele tuginedes, on Eestis massiliselt eemaldatud mandleid. Statistika näitas, et Eestis eemaldati mandleid koguni neli korda rohkem kui Soomes.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Olulisemad lood

Swedbank: tallinlasele on korteri taskukohasus kukkunud 2009. aasta tasemele
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Inimeste kindlustunne on langenud veel tugevemalt kui ettevõtete oma: korteri ostmine on pealinnas sama taskukohane kui oli aastal 2009 ning oma rahalist olukorda peetakse sama heaks kui aastal 1993, märkis Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja.
Kriisi ajal teevad isegi erinevad arvutused ärevaks
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Ehkki rahvaelektri hinnas erinevatele tulemustele jõudmine oli ootuspärane, saadab praegune vaidlus selle üle ühiskonnale siiski vale signaali, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Kvartali lõpp kallutas kõik USA kolm peamist indeksit karuturule
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Kõik kolm peamist Wall Streeti indeksit langesid pärast ebakindlat kauplemispäeva ligikaudu 1,5%. S&P 500 lõpetas kvartali kahe aasta madalaimal tasemel.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Ukraina taotleb kiirendatud korras NATO liikmelisust
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi sõnul taotleb Ukraina kiirendatud korras NATOga liitumist.
Septembri elektri börsihind kukkus kolmandiku
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.
Elektri börsihind kukkus septembris võrreldes augustiga Nord Pool Eesti hinnapiirkonnas 33,6 protsenti, 229 euro tasemele megavatt-tunni eest.

Olulisemad lood

Jüri Käo poliitikutele: mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on?
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.
Ettevõtjat Jüri Käod ajab pahaseks, et sõja ajal ei mõtle poliitikud võimalikele kokkuhoiukohtadele ja reformidele, vaid on hakanud rääkima maksudebatist. „Mis kuradi maksudebatist meil vaja rääkida on? Mille jaoks? See tähendab vaid maksutõuse ettevõtjatele,“ põrutas ta.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.