„Prantsusmaa ja Saksamaa on pidanud intensiivseid konsultatsioone selles küsimuses viimaste kuude jooksul kõigil tasanditel,” ütles ELi ametnik Brüsselis Reutersile. „Me peame liikuma väga ettevaatlikult, kuid tõde on see, et meil on vaja täpselt selgeks teha need, kes ei taha olla klubis, ja need, kes lihtsalt ei saa selles olla,” ütles kohalik ametnik.

Aruteludel Pariisis, Berliinis ja Brüsselis on tõstatatud võimalus, et üks või mitu riiki lahkuvad eurotsoonist, kuid ülejäänud tuumikriigid avaldavad survet pigem tihedama majanduslikku integratsiooni, sealhulgas maksu- ja eelarvepoliitika suunas.

Võimalikku muutust on arutatud n-ö intellektuaalsel tasemel, kuid läbiviimiseni ja tehniliste detailide aruteludeni pole väidetavalt jõutud. Prantsuse rahandusministeeriumi pressiesindaja eitas taoliste kõneluste pidamist.

Samas rääkis Saksamaa kantsler Angela Merkel kolmapäeval, et olukord Euroopas on sedavõrd halvenenud, et muutustest pole enam pääsu, ELi aluslepinguid tuleb muuta. Prantsuse president Nicolas Sarkozy omakorda rääkis teisipäeval kahekiiruselist Euroopast.

Teema tõstatus avalikkuses eriti teravalt päevakorda pärast seda, kui vaatamata Itaalia peaministri Silvio Berlusconi lubadusele ametist tagasi astuda tõusis Itaalia võlakirjade intressimäär turgudel üle 7% piiri. See ennustab, et Itaalia on järgmine eurotsooni maa, mis vajab päästmist. Kui Iirimaa, Kreeka ja Portugali päästmine on paras pähkel, siis Itaalia probleemide süvenemisel ootab eurot ees vältimatu krahh.