• OMX Baltic−0,22%307,38
  • OMX Riga−0,48%871,29
  • OMX Tallinn0,28%2 052,28
  • OMX Vilnius−0,33%1 207,15
  • S&P 500−0,67%5 802,82
  • DOW 30−0,61%41 603,07
  • Nasdaq −1%18 737,21
  • FTSE 100−0,24%8 717,97
  • Nikkei 2250,45%37 329,22
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,2
  • OMX Baltic−0,22%307,38
  • OMX Riga−0,48%871,29
  • OMX Tallinn0,28%2 052,28
  • OMX Vilnius−0,33%1 207,15
  • S&P 500−0,67%5 802,82
  • DOW 30−0,61%41 603,07
  • Nasdaq −1%18 737,21
  • FTSE 100−0,24%8 717,97
  • Nikkei 2250,45%37 329,22
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%90,2
  • 15.11.11, 23:00
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Puidutööstus suurendab toodangut

Viimastel kuudel on mõnel tootegrupil olnud kuude lõikes juba langust võrreldes eelmiste aastate samade kuudega. Kui aasta esimeses pooles võis toodangu mahtu piiravaks teguriks pidada pigem toorme vähesust, siis nüüdseks on tootmismaht piiratud pigem müügilepingute vähesuse või nende lühiajalisusega. St ostjad tellimusi pika aja peale ette pigem ei tee, vaid ostavad lühema perioodi ulatuses. 9 kuu ehk kolme kvartali summaarsed tootmistulemused on kõikidel olulisematel tootegruppidel plussis. Suurim suhteline kasv on olnud plaaditootjatel ja vineeritootjatel. Puitkiudplaate on kolme kvartaliga toodetud 51% rohkem võrreldes 2010. aastaga ning vineeri ja puitlaastplaate 23% rohkem. Samas 20% suurusjärgus kasv on olnud ka puidust tehasemajade tootjatel. Energiaks tarbitava puitbriketi toodang on kasvanud samuti märkimisväärselt ehk tervelt 42%. Puitpelleti tootjad on kasvatanud mahtu 13%.
Toodangumahult suurim puittoodete kaubagrupp saematerjal on näidanud tagasihoidlikumat kasvu ehk 9 kuuga pisut alla 4%. 2010 9 kuuga toodeti saematerjali 1,022 miljonit m3 ja sel aastal 1,063 miljonit m3.
Pikaajalises vaates on praegused toodangumahud nn buumiaastatest veel 20-25% maas, aga see ei tähenda seda, et mahud edaspidi kindlasti kasvaksid tarbimise taastumise tõttu. Pigem otsitakse kasvu kliendibaasi laiendamisest ja tootmise efektiivsuse parandamisest. Ettevõtted on praegu pigem ettevaatlikud ega kasvata laoseise, kui toodetavatele kaupadele müügilepingud või kokkulepped puuduvad.
Eesti puidutoodete eksport kasvas 2011. a kaheksa kuuga 2010. a sama perioodiga võrreldes päris jõudsalt, suuremate kaubagruppide ekspordi rahalised väärtused on esitatud diagrammil. Ettevaatlikuks teeb aga see, et sae- ja höövelmaterjali ekspordi rahaline maht on isegi pisut kahanenud. Ettevaatlikud olid ka 20. oktoobril aastakoosolekut pidanud Rahvusvahelise Okaspuu Konverentsi (ISC) esinejad (www.isc2011.info). Konverentsi pressiteates märgiti isegi, et suvel avaldatud ÜRO Euroopa majanduspiirkonna 2012. a kasvuprognoosid 1,4% Euroopa saetööstusele ja 6,4% Põhja-Ameerikale on liialt optimistlikud.
Enamiku Euroopa maade majandusprognoos on märkimisväärselt nõrgenenud ja see nõrgenemine jätkub . Riikidel pole vahendeid majanduse stimuleerimiseks, segadused Aafrikas ning Lähis-Idas jätkavad turu mõjutamist. Seega pole 2012. aastal oodata nõudluse kasvu. Euroopa saetööstused ootavad lööki kasumlikkusele, sest peaaegu kõikjal on palgi hinnad kõigi aegade kõrgeimal tasemel. Olukorraga kohanemiseks on mõned firmad teatanud oma saeveskite lühiajalisest seiskamisest.
Mõningat kergendust loodetakse vaid Hiina suurenenud palgi- ja saematerjali nõudlusest. Samuti on paremas seisus Venemaa saetööstus, mis viimastel aastatel on oluliselt parandanud oma toodangut, eriti männi saematerjali kvaliteeti.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele