Senised tagasihoidlikud võlakirjaostud pole olukorda oluliselt parandanud ja Prantsusmaa, mis kardab oma AAA reitingu kaotamise pärast, pooldab keskpanga suuremat sekkumist finantsturgudele. Võlakirjaturgude kriis on Euroopas võimust võtmas, sest lisaks Itaaliale, millele laenu andmisel nõudsid investorid hiljuti juba üle 7-protsendilist tulusust, on kerkinud ka Prantsusmaa, Hollandi ja Austria võlakirjade tulumäär.

Prantsusmaa valitsuse hinnangul pole investorite nõutav riskipreemia võrreldes Saksamaa omaga õigustatud. Kolmapäeval kerkis kahe riigi kümneaastaste võlakirjade tulususte vahe rekordilise 195 baaspunktini (1,95%).

Saksamaa kantsler Angela Merkel tegi aga selgeks, et kavatseb seista vastu igasugusele Euroopa Keskpanga koorma suurendamisele võlakriisi lahendamisel. Ka EKP esindajad on öelnud, et pank ei soovi liiga palju sekkuda, sest lahendus peaks siiski esmajärjekorras tulema läbi valitsuste kulutamise vähendamise.Kuigi mitmete allikate sõnul ostis keskpank kolmapäeval Itaalia ja Hispaania võlga, ei suutnud see olukorda olulisel määral leevendada. Analüütikute hinnangul jätkab institutsioon senist poliitikat, kus turgude ajutiseks rahustamiseks võidakse vähesel määral sekkuda ja võlakirju osta, kuid põhirõhk jääb valitsuste survestamisele oma kulusid kärpima.

Alates 2010. aasta maist on EKP ostnud kokku 187 miljardi euro ulatuses valitsuste võlakirju.  Siiani pole ostud turgudele raha juurde toonud, sest keskpank on ostusumma ulatuses turgudelt raha ka ära võtnud. Ühe alternatiivina on siiski kaalutud ringluses oleva rahamassi suurendamist, kuid Saksamaa seisab sellele tugevalt vastu, kartes inflatsiooni kiirenemist.

Teisipäeval pakkus aga Saksa valitsust nõustava majandusteadlaste grupi liige Peter Bofinger välja, et võib-olla tuleks tõesti hakata EKP-d vaatama kui viimase väljapääsu laenuandjat. „Kui poliitika sellega hakkama ei saa, peab EKP tegema kõik, mis võimalik, et intressimäärad mõistlikule tasemele tuua,” sõnas Bofinger.

Autor: Maarja-Liis Mitri