Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Brüssel võtab euroala eelarved luubi alla

    Euroopa Komisjon plaanib märgatavalt suurendada kontrolli euroala riikide üle. Vastavaid plaane esitleb täna keskpäeval Brüsselis Komisjoni president José Manuel Barroso. 17 liikmesriiki peavad tulevikus oma eelarved vastavalt "ühisele ajakavale ja ühtsetele reeglitele" ette valmistama ning enne lõplikku vastuvõtmist laskma Brüsselil kinnitada, kirjutasid viitega dokumendikavanditele Süddeutsche Zeitung ja Wall Street Journal. Riike, mis saavad euro abifondidest (EFSF/ESM) laenu, kontrollib Brüssel veelgi põhjalikumalt ja pikema aja jooksul kui seni.
    Euroopa Komisjoni eesmärk on tagada see, et euroala riikide eelarved ei rikuks ELi eelarvereegleid, ütles eile Berliinis rahandusvolinik Olli Rehn. "Homme (täna - toim) esitleb komisjon kahte ettepanekut, mis aitavad tuua euroala rahanduspoliitikasse suuremat stabiilsust," ütles Rehn. "Esimene ettepanek paneb aluse riiklikule stabiilsuskultuurile, nõudes arvväärtuselisi fiskaalseid reegleid tasakaalustatud eelarves, mis on kooskõlas keskpikkade eelarvepoliitiliste eesmärkidega. Vastavalt paktile peab eelarve olema lähedal tasakaalule või omama strukturaalses plaanis ülejääki."
    Barroso ettepanek on, et riigid saadaksid oma eelarvekavad igal aastal 15. aprilliks Brüsselisse, Komisjon lisab neile märkused ja soovitused ning saadab tagasi liikmesriigile. Lõplikud eelarvekavad saadetaks uuesti Brüsselisse 15. oktoobriks, kus Komisjon peab andma oma lõpliku heakskiidu. Komisjonil on õigus avalikku kriitikat teha ning nõuda paranduste tegemist.
    Murelastele kuulub eriline tähelepanu. Barroso sooviks võtta ka karmima kontrolli nende riikide majandus- ja finantspoliitika üle, mis saavad laenu euro stabiilsusfondist (EFSF või ESM). Koos Euroopa Keskpangaga on plaanis mitu korda aastas kontrollida, kas säästuprogramme viiakse ellu ja kui mitte, siis teha uusi ettekirjutusi. Riigid jäävad teravdatud kontrolli alla ka siis, kui nad abilaenu enam ei saa, ning nimelt senikauaks, kuni nad on vähemalt 75 protsenti abilaenudest tagasi maksnud.
    Komisjoni otsustada peaks olema tulevikus ka see, kas riik vajab abi finantsstabiilsuse taastamisel ja kas panna riik nn laiendatud vaatluse alla. Kui see on nii, siis peab riik olema nõus oma majanduse, rahandus- ja finantspoliitika regulaarse kontrolliga, millega kaasnevad ka pankade stressitestid. Viimaste tingimused paneb paika Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA). Suure eelarvedefitsiidiga riigid peavad hakkama esitama regulaarselt raporteid eelarve kasutamise kohta.
    Karistuseks jäetakse ilma eurotoetustest. Kui riik ei nõustu komisjoni tingimustega, siis võidakse see ELi rahastamisprogrammidest välja lülitada. Samuti võivad ühed euroala riigid sundida hääletuse abil teisi riike vastu võtma finantsabi. Kui näiteks Itaalia keeldus hiljuti IMFi abist, vaatamata finantsturgude ja liikmesriikide survele, siis tulevikus saab sarnaste probleemidega riigil olema raske ei öelda.
    Kui EL arvab, et riik on kursilt kõrvale kaldunud, siis pakub Euroopa Komisjon välja rea soovitusi ja nende täideviimise ajakava. Komisjon võib saata need soovitused ka riigi parlamenti. Valitsuse kohus on anda detailne vastus, kuidas plaanitakse meetmed ellu viia.
    Euroopa Komisjon avaldab täna ka iga-aastase majanduskasvu raporti. Muu hulgas on selles kirjas, et "vaatamata olukorra kiireloomulisusele, on liikmesriikide edusammud struktuurireformide elluviimisel allapoole ootusi". Raport nõuab, et valitsused vaataksid kaugemale reaktsioonilistest kriisivastastest hädameetmetest. "See pikaksveninud ebakindluse periood peab lõppema."
    Eesti on üldiselt toetanud seda, et toimuks tõhusam kontroll liikmesriikide eelarvepuudujääkide üle. Kindlasti ei tähenda kooskõlastamine aga seda, et Brüssel hakkaks tegema valikuid riikide konkreetsete eelarvekulude vahel, see on ja jääb iga riigi enda pädevuseks. Reegel on lihtne - kuni riik hoiab oma kulud ja tulud tasakaalus või tasakaalu lähedal, seni Brüssel ei sekku. Kui riik läheb oma eelarvega suurde puudujääki, avaldatakse ühiselt survet puudujäägi vähendamiseks.
    Sama infot sisaldavaid dokumente on esitatud ka varem - ka Eesti esitas juba sel aastal aprilli lõpus Euroopa poolaasta raames Euroopa Komisjonile järgnevad kavad: konkurentsivõime kava "Eesti 2020", Eesti riigi eelarvestrateegia 2012-2015 ja stabiilsusprogrammi 2011. aastaks.
    Nii konkurentsikava "Eesti 2020" kui ka stabiilsusprogramm on koostatud valitsuse seatud eesmärkidest ja poliitikatest lähtudes, ning me ei luba Brüsselile midagi, mis ei sisaldu valitsusliidu programmis ja tegevusplaanis.
    Autor: Katri Soe-Surén
  • Hetkel kuum
Kairit Kall: kvantiteedimajandusest kvaliteedimajanduseks
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti võiks muutuda kvaliteetsete toodete ja teenuste keskuseks, kuhu tullakse õppima, kuidas paremini teha, kirjutab Kairit Kall arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Suure seitsmikuga on ühinemas uus tegija
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Analüütikute hinnangul on maagilisest seitsmikust puudu ravimifirma, mille aktsia hinna kasv edestab juba viit imelise seitsmiku liiget ning omab S&P 500 indeksis suuremat positsiooni kui Tesla.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: nonii, tibulilled, kas tulete taas? Äripidaja intervjuu oma töötajatega
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks tuletas vahelduseks meelde ajakirjaniku ametit pidades omandatud intervjueerimisoskused ning usutles oma sõpru, kellega koos ta on osaühingut Suur M jooksutanud. On’s tal uuel hooajal putkas üldse kedagi peale tema enda?
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi nipid: mida teha, kui töötaja tuleb palka juurde küsima, aga …
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Kui töötaja, kes pole teistega võrreldes olnud nii silmapaistev, tuleb palka juurde küsima, siis oled sa juhina juba õige hetke probleemidest rääkimiseks mööda lasknud, rääkis Prisma Peremarketi Eesti maajuht Teemu Kilpiä.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Kallis kakao paneb šokolaaditootjad hinda tõstma. Eesti ettevõtja rajab Costa Ricasse istanduse
Kakao hind tooraineturul on tõusnud kuu ajaga 40 protsenti, poole aastaga 115 protsenti, aastaga 130 protsenti ja kolme aastaga 200 protsenti. Kiire hinnatõus paneb siinsedki šokolaaditootjad uusi lahendusi otsima – näiteks rajama oma istandust Costa Ricasse.
Kakao hind tooraineturul on tõusnud kuu ajaga 40 protsenti, poole aastaga 115 protsenti, aastaga 130 protsenti ja kolme aastaga 200 protsenti. Kiire hinnatõus paneb siinsedki šokolaaditootjad uusi lahendusi otsima – näiteks rajama oma istandust Costa Ricasse.
Tallinna lennujaamas enam vedelikke ja arvutit kotist välja võtma ei pea
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.
Tallinna lennujaamas julgestuskontrolli uute masinate seadistamine ja testimine sai valmis ja enam ei pea reisijad enam vedelikke ja arvuteid käsipagasist välja võtma, teatas lennujaam.