Murelastele kuulub eriline tähelepanu. Barroso sooviks võtta ka karmima kontrolli nende riikide majandus- ja finantspoliitika üle, mis saavad laenu euro stabiilsusfondist (EFSF või ESM). Koos Euroopa Keskpangaga on plaanis mitu korda aastas kontrollida, kas säästuprogramme viiakse ellu ja kui mitte, siis teha uusi ettekirjutusi. Riigid jäävad teravdatud kontrolli alla ka siis, kui nad abilaenu enam ei saa, ning nimelt senikauaks, kuni nad on vähemalt 75 protsenti abilaenudest tagasi maksnud.
Komisjoni otsustada peaks olema tulevikus ka see, kas riik vajab abi finantsstabiilsuse taastamisel ja kas panna riik nn laiendatud vaatluse alla. Kui see on nii, siis peab riik olema nõus oma majanduse, rahandus- ja finantspoliitika regulaarse kontrolliga, millega kaasnevad ka pankade stressitestid. Viimaste tingimused paneb paika Euroopa Pangandusjärelevalve (EBA). Suure eelarvedefitsiidiga riigid peavad hakkama esitama regulaarselt raporteid eelarve kasutamise kohta.
Karistuseks jäetakse ilma eurotoetustest. Kui riik ei nõustu komisjoni tingimustega, siis võidakse see ELi rahastamisprogrammidest välja lülitada. Samuti võivad ühed euroala riigid sundida hääletuse abil teisi riike vastu võtma finantsabi. Kui näiteks Itaalia keeldus hiljuti IMFi abist, vaatamata finantsturgude ja liikmesriikide survele, siis tulevikus saab sarnaste probleemidega riigil olema raske ei öelda.
Kui EL arvab, et riik on kursilt kõrvale kaldunud, siis pakub Euroopa Komisjon välja rea soovitusi ja nende täideviimise ajakava. Komisjon võib saata need soovitused ka riigi parlamenti. Valitsuse kohus on anda detailne vastus, kuidas plaanitakse meetmed ellu viia.
Euroopa Komisjon avaldab täna ka iga-aastase majanduskasvu raporti. Muu hulgas on selles kirjas, et "vaatamata olukorra kiireloomulisusele, on liikmesriikide edusammud struktuurireformide elluviimisel allapoole ootusi". Raport nõuab, et valitsused vaataksid kaugemale reaktsioonilistest kriisivastastest hädameetmetest. "See pikaksveninud ebakindluse periood peab lõppema."
Eesti on üldiselt toetanud seda, et toimuks tõhusam kontroll liikmesriikide eelarvepuudujääkide üle. Kindlasti ei tähenda kooskõlastamine aga seda, et Brüssel hakkaks tegema valikuid riikide konkreetsete eelarvekulude vahel, see on ja jääb iga riigi enda pädevuseks. Reegel on lihtne - kuni riik hoiab oma kulud ja tulud tasakaalus või tasakaalu lähedal, seni Brüssel ei sekku. Kui riik läheb oma eelarvega suurde puudujääki, avaldatakse ühiselt survet puudujäägi vähendamiseks.
Sama infot sisaldavaid dokumente on esitatud ka varem - ka Eesti esitas juba sel aastal aprilli lõpus Euroopa poolaasta raames Euroopa Komisjonile järgnevad kavad: konkurentsivõime kava "Eesti 2020", Eesti riigi eelarvestrateegia 2012-2015 ja stabiilsusprogrammi 2011. aastaks.
Nii konkurentsikava "Eesti 2020" kui ka stabiilsusprogramm on koostatud valitsuse seatud eesmärkidest ja poliitikatest lähtudes, ning me ei luba Brüsselile midagi, mis ei sisaldu valitsusliidu programmis ja tegevusplaanis.
Autor: Katri Soe-Surén
Seotud lood

Võlakirju saab märkida 24. septembrini