Võib-olla ma natuke liialdan, kui nimetan Rävala puiestee sushi-baari Osihii Tallinna kõige tagasihoidlikuma sisustusega kohaks, aga nii nappide vahenditega tehtud söögikohti eriti palju küll ei ole.

Pressitud kuhugi panga, parkla ja autorendi vahele, kolm lauda ja baarilett - ongi kogu Oishii. Mõni roosa seinale maalitud lill ja kolm jaapanikeelset väljendit on sisekujundus, kaks jaapanlannat teenindav personal ning mõni salat, sushi'd ja kolm suurt rooga kogu menüü, aga kui mõnusalt puhtad, värsked ja erksad maitsed seal on...

Ennegi on üritatud Tallinnas sushi-rongi käivitada, aga mitte eriti edukalt. Sushi-rong on nimelt selline liikuv baarilett või toidukonveier, kus toit külastajate eest läbi sõidab, nii et isuäratavad palakesed saab igaüks ise rongilt maha tõsta. Sellises söögikohas ei valita toitu mitte kirjelduse, vaid välimuse järgi. Viimane võib olla petlik, kuid toidu puhul on see kahtlemata väga oluline kriteerium - kindlasti olulisem kui kirjeldus - ja seepärast me esialgu ennast menüüga ei vaevagi.

Oishii võlub hõrgu söögi ja joogiga. Oishii nigiri'd, sashimi'd, makid ja salatid näevad välja väga kenakesed, nii et muudkui tõstame reisijaid rongilt maha ja laseme hea maitsta. On täitsa hea ja enne kui arugi saame, on meie eest virn rohelisi, punaseid, siniseid ja oranže taldrikuid. Nende järgi arvestatakse pärast kokku toidu hind. Üks portsjon võib maksta ühest eurost kolmeni.

Väljas on külm, nii rüüpame sushi'de kõrvale sooja saket. Väike keraamiline veinianum on kätte võttes sõbralik - mitte ükskõikselt ümmargune, vaid mõnusate kantidega, kus hea sõrmi toetada. Soe riisivein sobib eestimaise uduse novembrikuuga kenasti kokku, igatahes paremini kui külm õlu. Sama käib sooja tee kohta, mis baariletil kannus joojaid ootab - keegi teetasse ei loe ja arvele juurde ei pane.

Soe on ka Oishii teenindus. Veel paar kuud tagasi oli kuulda, et ainult eesti keelega selles söögikohas toime ei tule, inglise või jaapani keel tuli appi võtta. Oli see nii või mitte, aga praegu räägib üks jaapanlanna igatahes ilusat eesti keelt ja naerab sinna kõrvale nii jaapanlikku naeru, et kõik on kohe selge.

Toiduvalmistamisrõõm jääb klientidele . Tõsisest toidust on menüüs kolm shabu shabu't: üks taimetoitlastele, üks loomalihaga ja üks mereandidega. Selle viimase me tellimegi ja sellest kujuneb õhtut täitev sündmus. Alguses tuuakse lauale elektripliit, siis kaheosaline keedupott, kus ühes pooles vürtsikas, teises mahe leemeke keema aetakse, ning seejärel üks vaagen värskete (ja tooreste) mereandidega, teine köögiviljaga, riisinuudlid ja pähklikastmekausikesed. Valmis peame oma toidu ise küpsetama, täpsemalt keetma.

Nii me siis ujutame oma krevetikesi kord vürtsikas, kord leebes vedelikus just niikaua, kui nad vaid kergelt roosakaks tõmbuvad. Maitset lisame kord soja, kord pähklikastmega - ei mingit üleküpsetamist, ei mingit ülemaitsestamist. Kahele mõeldud portsjon on tõeliselt suur ja veel kord - kõik on väga värske.

Oishii on suurlinlikult praktiline: napp sisekujundus, väikse kohaga kohandatud menüü ja tore teenindus. Kõik on paigas.