Käibemaksumäära kergitades andsid poliitikud mõista, et seda tehakse hädaolukorras ehk tegemist on ajutise abinõuga, et Eesti saaks võtta kasutusele euro. Tänaseks on aga käibemaks tõusu põhjendused ära unustatud, rääkis Käo.

Teise näitena maksude alandamise võimalusest nimetas ta töötuskindlustusmaksu. „See on Eestis üks maks, mis muutub tulenevalt reservide olemasolust või reservide vähenemisest. Täna meil reservid kasvavad kogu aeg ja seetõttu tuleks ka töötuskindlustusmaksu alandada,“ lausus Käo.

Kommenteerides pankur Rain Lõhmuse ettepanekut maksustada Eestis senisest kõrgemalt kinnisvara ja autode kasutamist, ütles Käo, et meil juba on olemas maamaks, erisoodustusmaks ning kütuseaktsiis. „Mina ei ole kindlasti Eestis ühegi maksu sisseseadmise poolt. Täna on Eestis maamaks olemas, mis ei ole sugugi väike maks. Ma ei näe küll võimlaust maksustada Eesti riiki, mingisuguse täiendava maksuga, olgu see siis kinnisvaramaks või automaks,“ rääkis Käo.

Ta lisas, et Eestis kehtib erisoodustusmaks, millega maksustatakse neid inimesi, kes kasutavad ametiautosid eraotstarbeks. „Teiselt ei tohi unustada, et kütuseaktsiis on mõeldud selleks, et katta autoteede ehitamist ja remondikulusid ehk kaudselt on tegemist automaksuga,“ ütles Käo. Tema hinnangul on Eestis maksukoormus niigi piisavalt kõrge ja uute maksude kehtestamine oleks täiendav koormus Eesti majandusele.

LHV Panga suuromanik Rain Lõhmus soovitab tänases Äripäevas alandada tööjõumakse ning vastukaaluks kergitada maamaksu. Ta toetab ka keskkonnamaksude tõstmist, näiteks autode senisest kõrgemat maksustamist.