Ehkki alles 2011. aasta alguses tõsteti riigikassa alla umbes 300 miljoni euro eest riigiasutuste hoiuseid, pole riigikassa likviidsete vahendite maht kümne kuuga praktiliselt kasvanud. Likviidsusreservi vahendite hulk on aasta algusega võrreldes praktiliselt sama palju kahanenud. Oktoobris vähenes likviidsusreserv juba ligi 31 miljoni euro võrra ning langes 220 miljoni euroni.

Kuna stabiliseerimisreservi raha kassareservi vahendite hulka ei loeta, on riigikassa likviidsusreserv tänu riigiasutuste kaasatud hoiustele hetkel 700 miljoni euro ümber. Arvestades, et minimaalseks likviidsusreservi mahuks on ministeeriumi poolt järgmisel aastal määratud 450 miljonit eurot, jõuaks Äripäeva arvutuste kohaselt riigikassa vahendite maht praeguse kahanemistempo juures kriitilise piirini juba järgmise aasta keskel.

Veel tuleb arvestada, et järgmise aasta alguses suureneb riigi panus teise pensionisambasse ning kerkivad tõusevad pensionid. Lisaks tuleb veebruaris-märtsis tagastada eraisikutele üle 100 miljoni euro eest tulumaksu. Ehk riigi väljaminekud kasvavad ning reservid võivad veelgi kiiremini sulama hakata.

Samas pole ei töötukassal ega rahandusministeeriumil ammendavat infot selle kohta, kui palju reaalselt kassa augu täiteks töötu-ja haigekassa raha kulutatakse. 

„Riik ei ole ju kunagi tunnistanud, et nad seda raha hakkavad kasutama eelarve aukude katmiseks. Loomulikult ei hakanud nad meile ka selgitama, kuhu nad selle raha paigutavad,“ lausus Tarmo Kriis. Kriis lahkus hiljuti haige-ja töötukassa nõukogudest, sest talle oli vastumeelne valitsuse otsus vara konsolideerida ja jätta töötuskindlustusmakse selle aasta tasemele.  

Pikemalt saad ariklit lugeda tänasest Äripäevast.