Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Seppik elamislubadest: järelevalve on suur probleem

    Tänases Vikerraadio saates „Reporteritund“ tõid kunagine siseminister Ain Seppik ja endine politseiametijuht Andres Anvelt välja, et elamisloaskandaalis on kõige suuremad probleemid järelevalve ning kvootide suurendamine.

    "Siseministri enda ametnikud ehk tegelikult kapo ütleb selgelt välja, et ei tule suurendada piirarvu, sest see pole hea mõte. Isegi natuke karmimalt on öeldud. Endise siseministrina võin öelda, et mul oleks punane latern põlema löönud. Ma ei julgenud langetada otsust, kui polnud muid motiive, mis kapo seisukohaga vastuollu läheksid," rääkis Seppik Vikerraadio saates „Reporteritund".Ta lisas, et poliitikas tuleb selliseid asju alati arvestada.
    Anvelt oli temaga nõus ja pööras tähelepanu sellele, et kõige suurem küsimärk on see, et suurendati just seda elamislubade tüüpi, mis oli Indrek Raudse ja Nikolai Stelmachi äriprojektis. Ta ei mõista enda sõnul ka seda, miks õiguskaitseorganid ei kontrollinud investoritena elamisloa saanute andmeid ja seda, kas nende investeerimisplaanid on reaalsed.
    Seppiku hinnangul ei ole ka elamisloa saanute nimekirjade avaldamine õige, sest ehkki seal esineb seaduserikkujaid, on need siiski üksikud. „Küsimus on selles, et me kogu selle veega last välja ei viskaks. Me tahame, et inimesed tuleksid ja teeksid siin äri. Minu arvates pole nende nimekirjade avaldamine õige. Kahtlemata on seal inimesed, kes on rikkunud seadusi, aga need on üksikud,“ arutles Seppik.Seppik lisas, et need inimesed, kes ostsid elamisloa, usaldasid müüjaid, sest need oli parlamendiliikmeid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Vandeadvokaat ühistranspordist: alarahastuse vältimine on riigi vastutus
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
Olukord ühistranspordi korralduses – osaliselt nii-öelda tasuta transpordis – on vilets juba aastaid, kuid kallinenud kütuse tõttu kasvas see kriisiks. Hiljuti rahuldas riigikohus kolm ettevõtjate kaebust, kuid alarahastatud teenindajate seis üha halveneb, kirjutab vedajaid kohtus esindanud vandeadvokaat Jaana Nõgisto.
SAF Tehnika kasum kasvas aastaga poole võrra
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Riia börsil noteeritud sidetehnikatootja SAF Tehnika teenis juunis lõppenud majandusaastal aktsia kohta 2,01 eurot kasumit, mis on 53% enam kui eelmisel majandusaastal.
Reaalajas börsiinfo
Edukat tippjuhti Tarmo Noopi kutsuti buldooseriks, aga see on nüüd minevik Lahkumisintervjuu!
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Veerandsada aastat A. Le Coqi juhtinud Tarmo Noop (54) meenutab lahkumisintervjuus, et karjääri alguses kutsuti teda buldooseriks. Praegu ei kujuta ta ettevõtte juhina ette noort 24aastast, kellel puuduvad, nagu temal toona, varasemad kogemused.
Poolaasta maksutulu kasvas 16%
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
2022. aasta esimese kuue kuuga tasuti maksu- ja tolliametile 5,62 miljardit eurot makse, mida on eelmise aastaga võrreldes 16 protsenti rohkem.
Välisturistid kulutasid Eestis rohkem kui eestlased välismaal
Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 320 miljonit eurot, Eesti elanikud jätsid välismaale samal ajal 265 miljonit eurot, on välja arvutanud Eesti Pank.
Välisturistid kulutasid Eestis teises kvartalis 320 miljonit eurot, Eesti elanikud jätsid välismaale samal ajal 265 miljonit eurot, on välja arvutanud Eesti Pank.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.