• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    "Uute ettevõtete kasv pole üllatus"

    Danske Banki Eesti Filiaali tegevjuhi Aivar Rehe sõnul teda see ei üllata, et 11 kuuga on loodud ligikaudu 4500 ettevõtet rohkem kui terve eelmise aastaga.

    Täna teatas justiitsministeerium, et E-äriregistri andmetel on käesoleva aasta 11 kuuga loodud ligikaudu 4500 ettevõtet rohkem kui terve eelmise aastaga. Sel aastal on juba 11 kuuga registreeritud 16546 ettevõtet.
    Järgneb intervjuu Aivar Rehega:
    Kas Teie tunnetate uute ettevõtteklientide kasvu?  
    Ma tervitan seda protsessi. See ei olnud üllatus, et kriisist väljatuleku teisel aastal tegelikult toimub uus laine ettevõtluse kasvus.Me loomulikult tunnetame seda, et  uus ettevõtlus ja äri tervikuna kasvab. Seda läbi tänaste, peaasjalikult olemasolevate klientide pealt  ja uute potentsiaalsete klientide pealt. Esimeseks väljundiks on käibekasv, mida saame ühelt poolt  üksikettevõtte tasandilt ja mida näeme ka statistikaameti vahendusel kvartaliülevaatest. Need tegevused toetavad ja seda kinnitab ka majanduse üldine kasv.
    Kui tuleb uusi ettevõtteid juurde, kas siis võetakse ka rohkem laenu?
    Mingil määral kindlasti. Üldiselt on ettevõtted ettevaatlikud. Meil on tekkinud mõistlik ja õige dialoog ettevõtetega: ei vaadata  ainult kriitiliselt pankade poole, et pangad on institutsioonid, kes laenu ei anna. See on selgelt muutunud. Oleme nagu partnerid ja ka nõustajad, et ei võetaks liiga suuri riske. Ka laenuvõtmine on äririsk ettevõttele, peale selle, et ettevõtte on väga mitmetes oma ärist tulenevate riskide keskel. Miks ma seda räägin, sest kõik mitte ainult ei loe, vaid tegelikult on ka läbimõelnud selle, mis toimub meie sihtturgudel Euroopas tervikuna. Seda räägitakse läbi avaliku sektori kriisi, aga kõik saavad aru, et avaliku sektorist tulenevad tagasilöögid mõjutavad riikide reaalmajandust. Sellest tulenevalt saavad ettevõtted aru, et riskide võtmine kaasaarvatud krediitide võtmine peab olema väga kaalutletud. Pangad jätkuvalt töötavad ettevõtjatega selliste instrumentidega ehk krediittoodetega, mis soodustavad kaubavahetust. Selleks ei pea olema alati laen rahalises väärtuses, vaid selleks võivad olla dokumendi finantseerimine, kaubanduse finantseerimine ehk pangainstrumendid ja pangagarantiid, mis võimaldavad äridel teha majandustoiminguid ja saada teenuste või toodete eest raha. Ettevõtted kasutavad mitte ainult bilansilisi instrumente, vaid ka bilansiväliseid pangainstrumente.
    Pankrotistunud ettevõtjaid on käesoleva aasta 11 kuuga poole võrra vähem kui tervel eelmisel aastal. Kui eelmisel aastal pankrotistus e-äriregistri andmetel terve aasta jooksul 482 ettevõtjat, siis tänavu 11 kuuga on see number 238.  Kas ka seda on tunda?
    See number on väga oodatud. Ma toetan seda. Siin toimus pankade rahulik asjade ajamine. Pankrot on kõige äärmuslikum kahju kõigepealt ettevõttele, ettevõtte töötajatele, aga ka loomulikult pankadele ja kreeditorile. Kriisisituatsioonis ettevõtted olid üle krediteeritud. Just pankadest ja pankade läbimõeldud rahulik laenutingimuste ümbervaatamine, võimaldas ettevõtetel ennast kohendada ja ära hoida kõige halvemat. Koordineeritud tegevus, ma julgeks öelda ja õppetund eelmisest kriisist, mis oli 1998. aastal, tegutseda rahulikult, läbimõeldult ja mitte kiirustada, see mõjus positiivselt. Seda tuleks vaadata nii ettevõtluse, panganduse kui ka riigi poolt. Kõigil on huvi, mis on ka kolmepoolne koostöö.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Seotud lood

Ain Kivisaar: eksklusiivse kinnisvara kese kolib lähiaastatel Tallinna Manhattanile
Tallinna kinnisvaraturul käib sügisele omaselt vilgas tegevus kõigis segmentides. Huvi püsib jätkuvalt kõrge ka eksklusiivsete elamispindade vastu ning võib prognoosida, et lähiaastate luksuskinnisvara keskmeks saavad lisaks jätkuvalt populaarsele mereäärele ka südalinna kõrghooned, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar.
Tallinna kinnisvaraturul käib sügisele omaselt vilgas tegevus kõigis segmentides. Huvi püsib jätkuvalt kõrge ka eksklusiivsete elamispindade vastu ning võib prognoosida, et lähiaastate luksuskinnisvara keskmeks saavad lisaks jätkuvalt populaarsele mereäärele ka südalinna kõrghooned, kirjutab Metro Capitali tegevjuht Ain Kivisaar.
Ignitise tulemusi kergitas kõrge elektrihind
Üheksa kuuga on Leedu energiaettevõte Ignitis kasvatanud käivet 34%, selgub börsiteatest.
Üheksa kuuga on Leedu energiaettevõte Ignitis kasvatanud käivet 34%, selgub börsiteatest.
Esimesel koroonaaastal kasvasid tervishoiukulud Eestis 167 miljoni euro võrra
Möödunud aasta algul puhkenud pandeemia mõju tervishoiule iseloomustavad ühelt poolt suurenenud erakorralised kulud, teisalt seiskunud plaaniline ravi. Seega jäid raviteenuste kulud erakorralise olukorra perioodil võrreldes eelneva aastaga väiksemaks.
Möödunud aasta algul puhkenud pandeemia mõju tervishoiule iseloomustavad ühelt poolt suurenenud erakorralised kulud, teisalt seiskunud plaaniline ravi. Seega jäid raviteenuste kulud erakorralise olukorra perioodil võrreldes eelneva aastaga väiksemaks.
Koroona vastu kaotusseisus valitsuse aeg haiglate päästmiseks on täis tiksumas
Terviseameti prognoos näitab, et haiglavõrgu maksimaalne võimekus – 700 koroonahaiget – saab patsientidega täidetud novembri keskpaigaks. Valitsus otsib vastukäike aeganõudvates vaidlustes.
Terviseameti prognoos näitab, et haiglavõrgu maksimaalne võimekus – 700 koroonahaiget – saab patsientidega täidetud novembri keskpaigaks. Valitsus otsib vastukäike aeganõudvates vaidlustes.