Pandi ametid kokku ja kõige suurem muutus on see, et kolme ameti peale on kohutavalt suur koordinatsiooniosakond, kritiseerib riigikogu liige, endine keskkriminaalpolitsei juht Andres Anvelt. „Meil on tähtsad ülemused, palju medaleid, tähtsaid üritusi, aga allpool on seisev vesi. Potjomkini küla väljapoole ehitamist on väga palju,“ jätkab ta kriitikaga.

Anvelti sõnul tuleks vaadata üle kogu politsei juhtimine. „Aeg oleks väga tõsiselt vaadata nii sise- kui ka kaitseministeeriumis, et valdkonnad nagu politsei ja pääste saaks väga edukalt olla juhitud ka ministeeriumi osakonna tasemel, selleks ei pea olema nii amet kui ka terve hunnik ametnikke ministeeriumis, kes üksteist dubleerivad. Seda ei juleta ette võtta, sest see on pikk protsess, mis võib kesta kauem kui ministrite valitsusaeg,“ räägib Anvelt.

Endise kaitsepolitseiameti juhi ja hilisema siseministri Jüri Pihli sõnul oli kolme ameti ühendamise peamiseks põhjuseks ellujäämine, kui riigil on vahendeid vähemaks jäänud.

Teine endine siseminister Kalle Laanet arvab aga, et praegune politseiameti struktuur ei toeta sellise suure organisatsiooni juhtimist: „Täna läheb põhiline aur ja energia sellele, kuidas üleval juhtimisstruktuuris kastikesi joonistada ja inimesi paigutada. Asja eesmärk oli, et teenus maapiirkonnaks läheks paremaks, kuid on juhtunud vastupidi, teenuse kättesaadavus ja kvaliteet on läinud halvemaks. Ma arvan, et see polnud viga, kuid viga oli selles, kuidas seda ellu viidi.“

Ka politseiameti looja ja esimene peadirektor Jüri Nurme näeb, et praegusel juhil Raivo Küüdil on raske ning organisatsioonis sees on tunda, et ühinemine on tekitanud rohkem pingeid kui sünergiat.

Seppiku sõnul on politsei ja piirivalve kaks täiesti erineva siseelu ja kultuuriga organisatsiooni ning nende kokkusulatamine võtab veel aega. Ka Küüdile soovitab ta aega anda, sest praegusele peadirektorile on langenud mitmes mõttes ülejõu käiv ülesanne, mida ta püüab jõudumööda lahendada. „Minu arvates on ta kõikidel ametikohtadel hakkama saanud ja minu hinnangul saab ta ka praegu hakkama,“ on Seppik optimistlik.

„Uues organisatsioonis ühtse kultuuri tekkimine ei käi sõrmenipsust, see võtab aega,“ tunnistab Küüt, et see on olnud keeruline ja inimestele rahulolematust põhjustanud aeg, mida võimendas ka majandussurutisest põhjustatud palkade langetamine. Ehkki ametite liitmise protsess ei ole veel läbi, on tema kinnitusel esimesi vilju juba võimalik nautida. Hästi on läinud näiteks tugistruktuuride ümbertegemine.

Äripäevaga rääkinud endised siseministrid ja politseinikud peavad väga heaks uudiseks ka vahepeal laiali saadetud keskkriminaalpolitsei taasloomist.