Viimane suur reform tekitab kriitikat

Teine endine siseminister Kalle Laanet arvab aga, et praegune politseiameti struktuur ei toeta sellise suure organisatsiooni juhtimist: „Täna läheb põhiline aur ja energia sellele, kuidas üleval juhtimisstruktuuris kastikesi joonistada ja inimesi paigutada. Asja eesmärk oli, et teenus maapiirkonnaks läheks paremaks, kuid on juhtunud vastupidi, teenuse kättesaadavus ja kvaliteet on läinud halvemaks. Ma arvan, et see polnud viga, kuid viga oli selles, kuidas seda ellu viidi.“

Ka politseiameti looja ja esimene peadirektor Jüri Nurme näeb, et praegusel juhil Raivo Küüdil on raske ning organisatsioonis sees on tunda, et ühinemine on tekitanud rohkem pingeid kui sünergiat.

Seppiku sõnul on politsei ja piirivalve kaks täiesti erineva siseelu ja kultuuriga organisatsiooni ning nende kokkusulatamine võtab veel aega. Ka Küüdile soovitab ta aega anda, sest praegusele peadirektorile on langenud mitmes mõttes ülejõu käiv ülesanne, mida ta püüab jõudumööda lahendada. „Minu arvates on ta kõikidel ametikohtadel hakkama saanud ja minu hinnangul saab ta ka praegu hakkama,“ on Seppik optimistlik.

„Uues organisatsioonis ühtse kultuuri tekkimine ei käi sõrmenipsust, see võtab aega,“ tunnistab Küüt, et see on olnud keeruline ja inimestele rahulolematust põhjustanud aeg, mida võimendas ka majandussurutisest põhjustatud palkade langetamine. Ehkki ametite liitmise protsess ei ole veel läbi, on tema kinnitusel esimesi vilju juba võimalik nautida. Hästi on läinud näiteks tugistruktuuride ümbertegemine.

Äripäevaga rääkinud endised siseministrid ja politseinikud peavad väga heaks uudiseks ka vahepeal laiali saadetud keskkriminaalpolitsei taasloomist.