Kanada keskkonnaminister Peter Kent ütles eile õhtul Ottawas ajakirjanikele, et Kyoto protokoll on Kanada jaoks „asi minevikust“. Kanada kasutab ministri sõnul nüüd oma õigust, end avalikult Kyoto leppest taandada.

Kanada meedia oli juba enne nädalavahetusel toimunud maailma kliimakonverentsi Durbanis spekuleerinud selle sammu üle, kuid arvati, et see tuleb hiljem.

Läinud nädalal Durbanis toimunud kliimakonverentsil lepiti kokku Kyoto protokolli pikendamises aastani 2017 ja selle jätkamises uue leppega.

Kanada, Venemaa ja Jaapan olid juba läinud aastal märku andnud, et ei soovi protokolli pikendada. Et Kanada valitsus juba nüüd loobus, on ekspertide sõnul majanduslikud põhjused.Lahkudes veel enne aasta lõppu, väldib Kanada trahvide maksmist oma lubaduste mittetäitmise eest kasvuhoonegaaside vähendamise osas.

Keskkonnaminister Kent põhjendas nii: „Kyoto protokoll ei hõlma USAd ja Hiinat, kahte kõige suuremat heitgaasidega reostajat ja seetõttu see ei toimi. Nüüdseks on ka selge, et Kyoto ei vii globaalsele kliimakaitse lahenduseni. Kui üldse, siis on see vaid takistuseks.“

ÜRO kliimakaitsekonverents Durbanis lepiti kokku uue leppe ajakavas võitluses maa soojenemise vastu. Lepe kohustaks kõiki suuremaid kasvuhoonegaaside tootjaid nagu USA ja Hiina võitluseks kliimamuutuste vastu. See lepe jõustuks aga alles aastast 2020. Lisaks leppisid riigid kokku fondi loomises, mille vahenditest aidataks vaestel riikidel toime tulla kliimamuutustest tulenevate mõjudega. On aga ebaselge, kust peaksid tulema selleks vajalikud 100 miljardit dollarit aastas.

 

Autor: Katri Soe-Surén