Eesti Loto: tarbijakaitse halvas lotopiletite müügi

Eesti majanduskasv ületas küll prognoose, kuid jätkuvalt kõrge tööpuuduse tase ning reaalpalga alanemine aasta esimeses pooles pärssis sisetarbimist ning müüki, mida kahandas seejuures ka Tarbijakaitseameti ja ASi Eesti Loto erinev arusaam loteriitingimuste teavitamisest meedia vahendusel.

Selle erineva arusaama tõttu esines perioode, kus AS Eesti Loto ei saanud edastada tõest ega õigeaegset infot jackpoti suuruse kohta, mis omas selgelt müüki vähendavat mõju, täpsustas ettevõte majandusaruandes.

Kohtuvaidlus Tarbijakaitseametiga läks riigikohtus ning ettevõte märkis majandusaruandes, et ootab tänavu ka lõplikku lahendit. Vaidluse tulemus mõjutab oluliselt Eesti Loto majandustulemusi ning omab seetõttu suurt mõju kogu hasartmängusektorile ning Eesti Loto väärtusele omaniku jaoks, lajatas aruanne.

Hasartmängusektoris kulutasid konkurendid üksteise võidu turundusele, eriti õnnemängude ja toto müügiks. Jätkuvalt kasvas internetimüük, mis ulatub Eesti Loto puhul 35%ni kogu klassikalise loterii müügist. Selle näitajaga on Eesti Loto kõige suurema internetimüügi osakaaluga lotofirma Euroopas.

2011. aasta loteriide käive oli ligi 36 miljonit eurot, mis andis käibe kasvuks eelneva aastaga võrreldes 2,6%. Eesti Loto turustas mullu 11 erinevat toodet, mille hulgas oli 8 erinevat kiirloteriid ja 3 erinevat arvloteriid. Arvloteriide osakaal käibest ulatud 84,6% ja kiirloteriil 15,4%ni.

Kasum kasvas 2011. aastal 6%, 4,7 miljonilt eurolt 5 miljoni euroni. Riigieelarvesse maksis Eesti Loto mullu 4,3 miljonit eurot, mis on 2010. aastast vähem. Toona sai riik 6,2 miljonit eurot omanikutulu.

Võitudena maksis Eesti Loto eelmisel aastal välja 17,3 miljonit eurot, millele lisaks tuli tasuda üle 8 miljoni euro erinevaid makse. Ettevõttes töötas mullu juhatuse, nõukogu ja loosikomisjoni liikmeid arvestamata 38 inimest, kellele maksti palgaks ligi 1,3 miljonit eurot. Juhatus teenis aasta jooksul 63 421 eurot ning nõukogu 17 735 eurot.