Riigikogulane näeb Venemaa ekspordis julgeolekuriski

“Meie ühise maksuraha eest ei peaks me kaasa aitama majandusliku julgeolekuriski suurendamisele,” kirjutas Lillo Delfis ning lisas soovitusena: lõpetame Venemaale ekspordi riikliku toetamise ja suuname need vahendid ümber.

“Üks võimalus on arendada veelgi elavamaid kaubandussuhteid meie Eesti idasuunalise välispoliitika prioriteetriikide, näiteks Gruusia ja Ukrainaga, aga ka Kesk-Aasia riikidega, kus praegu on kaubavahetuse mahud väga väikesed, võimalused äri ajada ehk aga isegi perspektiivikamad kui Venemaal,” selgitas Lillo.

Tiit Vähi: kas ta oli kaine? Eksperdid ning suurettevõtjad ei mõista ega saa aru, mida Lillo mõtleb. “Lugesin seda arvamust Delfist ja tekkis tunne, et see inimene ei saa üldse ärist aru, ja küsimus, kas ta oli kaine. Muidu ei saa nii jaburat arvamust kirjutada,” sõnas Silmet Grupi juht Tiit Vähi.

“Kunagi tuli küll Venemaalt meile majandusrisk, mis oli Vene rublakriis, kuid see tähendas meile 1% majanduslangust. Meie suuremad majandusriskid on seotud siiski Läänega, mitte Venemaaga. Samas on selge, et me ei tohiks olla ühest riigist ülemääraselt sõltuv,” rääkis Vitsur.

Tasakaal on paika loksunud. Vitsur leiab, et praegu on väga hea, et suur sõltuvus Soomest ning Rootsist on kadunud, meie ekspordigeograafia on laiemaks muutunud ning on täiesti loomulik, et meie naaber Venemaa on selles normaalsele kohale jõudnud.

Küsimusele, kuidas ikkagi suhtuda sellesse, et olulisel positsioonil poliitik niimoodi arvab, vastas Vitsur, et  poliitikute jaoks on põhiline häälte saamise business. “Üle terve maailma nad pööravad sellele väga palju tähelepanu ning teevad selle nimel ja  toovad sellele ohvriks asju, mida ei tohiks tuua,” lausus Vitsur.

 

Tasub teada

Terendab sõltuvus

Venemaa on tõusnud Soome järel Eesti suuruselt teiseks ekspordipartneriks. Oktoobris müüsid Eesti ettevõtted Venemaale kaupu 1,6 korda rohkem kui samal ajal aasta tagasi.Eesti väliskaubanduse osakaalust läheb idanaabrile eelmise aasta kümne kuu seisuga 10,5%. Samas oli oktoobri tase 14%. Madalaim oli Vene-suunaline eksport 2005. aasta esimeses kvartalis, mil see moodustas ekspordi kogumahust 6%.Peaminister Andrus Ansip on öelnud, et Eesti eksport Venemaale võiks olla mitte suurem kui 10% koguekspordist, sest muidu tekib Eestil oht jääda Vene turust liigsesse sõltuvusse.