Riigikogulane näeb Venemaa ekspordis julgeolekuriski

“Meie ühise maksuraha eest ei peaks me kaasa aitama majandusliku julgeolekuriski suurendamisele,” kirjutas Lillo Delfis ning lisas soovitusena: lõpetame Venemaale ekspordi riikliku toetamise ja suuname need vahendid ümber.

“Üks võimalus on arendada veelgi elavamaid kaubandussuhteid meie Eesti idasuunalise välispoliitika prioriteetriikide, näiteks Gruusia ja Ukrainaga, aga ka Kesk-Aasia riikidega, kus praegu on kaubavahetuse mahud väga väikesed, võimalused äri ajada ehk aga isegi perspektiivikamad kui Venemaal,” selgitas Lillo.

Tiit Vähi: kas ta oli kaine? Eksperdid ning suurettevõtjad ei mõista ega saa aru, mida Lillo mõtleb. “Lugesin seda arvamust Delfist ja tekkis tunne, et see inimene ei saa üldse ärist aru, ja küsimus, kas ta oli kaine. Muidu ei saa nii jaburat arvamust kirjutada,” sõnas Silmet Grupi juht Tiit Vähi.

Suurettevõtja ning Tallinna Sadama nõukogu liige Hillar Teder usub, et Kalev Lillo ei mõelnud midagi halba, pigem tahtis ta öelda, et eksportida võiks rohkem mujale, mitte seda, et Venemaale ei peaks üldse eksportima.

“Mina arvan, et eksportida tuleks sinna, kuhu on võimalik. Kas see on Venemaa, Läti või Soome, vahet pole. Mida suurem eksport, seda parem. Ma usun, et Kalev Lillo on samal arvamusel,” pakub Teder. Tema arvates peaks Eesti riik aitama eksportida ükskõik kuhu. “Kõik hakkab pihta headest rahvusvahelistest suhetest,” sõnas Teder.

Kui midagi piirata, siis laastud lendavad. IT-kaupade hulgimüüja Also Eesti ASi juhi Anti Kuiva arvates on igasugune piiramine pseudotegevus. “Vesi voolab ikka sinna, kuhu saab. Ma ei kujuta ette, kuidas saaks riik Venemaa-suunalist eksporti üldse piirata,” ütles Kuiv. “Riik pole oma tegevuses kunagi efektiivne ja kui ta midagi piirab, siis kuskilt otsast ikka laastud lendavad.”

Kuiv lisas, et muidugi võib olla ka nii, et kui Venemaa partner on kellegi poliitiline tööriist ja sealtkaudu ujuvad Eesti infrastruktuuri mingid nuhid, on see risk, millest tuleks rääkida. “Kui on aga tõesti tegu mingi ettevõttega, kus äri käib… Riigist rääkides on tegelikult võimalik, et teatud poliitikutel ja ametnikel puudub kokkupuude reaalse elu ja äriga ning sealt võib neid kummalisi mõtteid tekkida. Praktikas neist mõtetest aga head nahka pole,” kordas Kuiv.

Vare: eksportima peab nii, kuis jõuab. Transiidieksperdi Raivo Vare arvates on see naljakas ja imelik arvamus ning ta ei tahtnud spekuleerida teemal, kuidas peaks suhtuma olulisel positsioonil oleva poliitiku niisugusesse avaldusse. “Määratakse ikka parteiliini pidi ja kui parteiliin on sellise arvamisega sellise inimese sinna määranud, ju siis seal on mingi põhjus. Seda peaks nende käest küsima, mina ei oska kommenteerida,” sõnas Vare.

Vare rõhutas, et Eestis on ekspordist sõltuv majandus. “Siin peaks toetama seda, et igas suunas suudaks eksportida, siis ei ole ka hirmu, et mõni osa liiga suureks kasvab,” rääkis Vare.

Ta lisas, et Venemaa on meie ekspordi juhtviisikus olnud enam-vähem kogu aeg. “Ei saa väita, et see oleks hirmus suur või väike olnud, ta on enam- vähem igal aastal olnud tasakaalukas,” märkis Vare ekspordi osakaalu kohta.

Vitsur: suuremad riskid on seotud Läänega. Arengufondi ekspert Heido Vitsur ei näe Venemaa poolt mingeid riske. “Alates möödunud aasta detsembrist on Venemaa WTO liige ning WTO reeglistik keelab otseselt sellise selektiivse poliitika. Ma ei saa sellest jutust aru. Kui me räägime julgeolekuriskist, siis ma ei näe erilist julgeolekuriski ja ka majandusriske ma ei näe,” kommenteeris Vitsur.

“Kunagi tuli küll Venemaalt meile majandusrisk, mis oli Vene rublakriis, kuid see tähendas meile 1% majanduslangust. Meie suuremad majandusriskid on seotud siiski Läänega, mitte Venemaaga. Samas on selge, et me ei tohiks olla ühest riigist ülemääraselt sõltuv,” rääkis Vitsur.

Tasakaal on paika loksunud. Vitsur leiab, et praegu on väga hea, et suur sõltuvus Soomest ning Rootsist on kadunud, meie ekspordigeograafia on laiemaks muutunud ning on täiesti loomulik, et meie naaber Venemaa on selles normaalsele kohale jõudnud.

Küsimusele, kuidas ikkagi suhtuda sellesse, et olulisel positsioonil poliitik niimoodi arvab, vastas Vitsur, et  poliitikute jaoks on põhiline häälte saamise business. “Üle terve maailma nad pööravad sellele väga palju tähelepanu ning teevad selle nimel ja  toovad sellele ohvriks asju, mida ei tohiks tuua,” lausus Vitsur.

 

Tasub teada

Terendab sõltuvus

Venemaa on tõusnud Soome järel Eesti suuruselt teiseks ekspordipartneriks. Oktoobris müüsid Eesti ettevõtted Venemaale kaupu 1,6 korda rohkem kui samal ajal aasta tagasi.Eesti väliskaubanduse osakaalust läheb idanaabrile eelmise aasta kümne kuu seisuga 10,5%. Samas oli oktoobri tase 14%. Madalaim oli Vene-suunaline eksport 2005. aasta esimeses kvartalis, mil see moodustas ekspordi kogumahust 6%.Peaminister Andrus Ansip on öelnud, et Eesti eksport Venemaale võiks olla mitte suurem kui 10% koguekspordist, sest muidu tekib Eestil oht jääda Vene turust liigsesse sõltuvusse.