Riik andis kohtule Telekomi paberid lõpuks välja

“Esitasime täna kohtule nõutud dokumendid,” vastas  kolmapäeval rahandusministeeriumi pressiesindaja Mailin Aasmäe e-kirjas Äripäeva arupärimise peale, miks ei taha või ei saa ministeerium neid tõendeid väljastada. Seni on ministeerium viidanud ärisaladusele.

Samas Aasmäe toonitas, kuna dokumendid sisaldavad konfidentsiaalset informatsiooni, palus ministeerium kohtul pidada materjalide kohtutoimikusse lisamisel siiski silmas seda, et dokumendid ei ole avalikud ja neid tuleks kasutada üksnes ulatuses, mis on otseselt vajalikud kohtuasja lahendamiseks.

Salva Kindlustuse finantsdirektor Andres Lõhmus ütles telefonis, et ta ei tea, mis seisus kohtuasi on. “Loomulikult oleme huvi tundnud, kas makstakse ja mida makstakse, kuna aga midagi ei ole veel üle kantud, siis me võime eeldada, et ei ole meie jaoks midagi positiivset,” märkis ta. Enne Eesti Telekomi aktsiate sundvõõrandamist 2010. aastal jaanuaris omas Salva Kindlustus 1,2 miljoni krooni suurust aktsiapakki.

Lõhmus ütles, et Salva Kindlustusel on pikalt aega oodata. “Loomulikult oleks tore olnud, kui juba viie päeva pärast oleks olnud otsus, aga ilmselgelt selliste suurte ja keeruliste asjade puhul seda juhtuda ei saa. Pigem see menetlusaeg ongi aastates,” uskus ta.

KÜSIMUS. Mis muutub kohtuprotsessis nüüd, kus rahandusministeerium on esitanud kohtule nõutud dokumendid?

Olukorrad, kus omanikelt on nende vara tahtevastaselt ära võetud, peavad olema  läbipaistvad ja ausad. Rahandusministeeriumi väljastatud tõendid on märk sellest, et meie riik peab seda põhimõtet oluliseks. Eeldatavasti saame järgmisel nädalal teada, mis mahus ja milliste piirangutega saame lisandunud tõenditega tutvuda.Kõige üldisemalt on minu jaoks peamine, millistel eeldustel on tehtud 2004. a ja 2009. a analüüsid. Kui McKinsey hindas, et aktsia võiks olla väärt 133,5 krooni, siis Lazard hindas 2009. a aktsia väärtuse vaid 93 kroonile. Seda hoolimata sellest, et ettevõtte majandustulemused olid märkimisväärselt paremad, kui eelmise analüüsi valmimisajal ja Eesti puhul oli siis juba tegu peatse eurotsooni liikmesriigiga. Kas Lazardi analüüs oli tehtud eeldusel, et ettevõtte äripraktika on sarnane senisele või on väärtust hinnatud eeldusel, et käitutakse ettevõte väärtust suurendavalt või näiteks eraettevõtte puhul mõnevõrra ebatavalise eesmärgiga hoopis tulumaksukulu suurendades? Tõendite lisamine ja nende analüüsimine võimaldab loodetavasti liikuda selle kohtuasjaga sisulisse faasi. 

Kawe Kapital fondihaldur Kristjan Hänni tegi 2010. a juulis pärast pooleaastast Eesti Telekomi aktsiate sundvõõrandamist Harju maakohtule avalduse täiendava hüvitise määramiseks. Pärast deposiidi maksmist võttis kohus selle ka menetlusse.