- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
- OMX Baltic0,22%300,68
- OMX Riga0,06%893,52
- OMX Tallinn0,12%2 071,16
- OMX Vilnius0,3%1 206,04
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 1000,00%8 822,91
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,85
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sõerd: selgus tubakaaktsiisi maksumärgi muutmises võiks tulla kuu lõpus
“Meil on teada rahandusministri ja tubakatootjate seisukohad, mis päris kokku ei lange. Siin tulebki leida mõistlik lahendus, et riik ei oleks kuidagi takistatud oma poliitikate elluviimisel ja et tootjate tootmisprotsess ei oleks häiritud,” võttis Sõerd enda sõnul teema lihtsalt kokku. Tema sõnul on tegemist ennekõike tehnilise probleemiga.
Tõenäoliselt käsitleb rahanduskomisjon Sõerdi sõnul seda asja esimese ja teise eelnõu lugemise vahepeal, nagu tavaks on olnud. Tema ütlusel saab rahanduskomisjonile parandusettepanekuid esitada kuni 1. veebruarini. Sõerd uskus, et enne kohtutakse ka tubakatootjate esindajatega.
Tubakatootjate nõustaja META Advisory Group partner Andreas Kaju ütles, et seni on rahandusministeerium lähtunud oma otsuses maksumärgi kujunduse muutmisel sellest, kuidas jooksva eelarveaasta lõpus eelarve tulupoolel seis on.
Ta seletas, kui on kehv seis, siis muudetakse ka maksumärgi kujundust, juhul kui järgmisel aastal hakkab kehtima uus maksumäär. Põhjus on selles, et siis toodavad tubakaettevõtted oma siinse aktsiisilao kaupa täis, ja kuna Eestis maksavad tubakaettevõtted aktsiisi ette ära, saabki riik aktsiisi kiiresti kätte ja tulu poole korda.
“Põhiprobleem on siin see, et riik otsustab seda alati üsna viimasel hetkel. Väiksemad tootjad, kes juba ühe või teistsuguse plaaniga järgmiseks aastaks on arvestanud, ei jõua enam üldse reageerida,” toonitas Kaju.
“Sellepärast rahanduskomisjonis seda asja eraldi vaatamegi,” vastas Sõerd küsimusele, kas on siis õiglasem, et riik lükkab oma kahjud ettevõtjate kanda. Endine rahandusminister ei olnud veel valmis oma isiklikku seisukohta ütlema. “Tahaksin tehnilistes nüanssides saada täit selgust,” põhjendas ta.
Täna on riigikogus esimesel lugemisel alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Tubakatootjate Eesti Assotsiatsioon on teinud eelnõusse muudatusettepaneku, mille kohaselt muutub tubakaaktsiisi maksumäär iga kord, kui muutub ka maksumärgi kujundus ja et iga uus maksumärk peab olema ettevõtjatele kättesaadav hiljemalt kolm kuud enne aktsiisimäära muutuse jõustumisest.
2010. aasta lõpul kirjutas Äripäev, et British American Tobacco Estonia ja kaupmeeste liit taotlesid riigilt vana maksumärgiga tubakatoodete müümistähtaja pikendamist pärast euro tulekut kolmelt kuult kuuele. Kuna valitsus ettepanekut ei toetatud, leiab firma, et riik võib tekitada neile 6,6 miljoni kroonise rahalise kahju.
TAUSTRiigikogus 16. juunil 2011 vastu võetud seaduse kohaselt tõuseb 2013. aastal tubakaaktsiis. Sigarettide fikseeritud aktsiisimäär on 2013. aasta 1. jaanuarist 47,63 eurot 1000 sigareti kohta ja proportsionaalne määr on 33% sigarettide maksimaalsest jaehinnast, kuid kahe aktsiisi kogusumma peab olema vähemalt 88 eurot 1000 sigareti kohta. Sigari ja sigarillo aktsiisimäär on 211 eurot 1000 sigari või sigarillo kohta. Suitsetamistubaka ja närimistubaka aktsiisimäär on 61 eurot ühe kilogrammi kohta.
Seotud lood
Enimloetud
Viimased uudised
Selgus Mustamäe spaa osaluse hind
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele