Saastekvootide eest renoveeritud või ehitatud hooned elavdavad kindlasti majandust, mille kaudu luuakse ka uusi töökohti, rääkis ehitusettevõtete liidu juht Indrek Peterson.
“Kindlasti on ehitusturul oma kasu olemas,” rääkis Peterson saastekvootide eest saadud raha suunamisest ehitussektorisse. “Ehitusmahud on siiski praegu veel küllaltki väiksed võrreldes möödunud viie aastaga. Majanduse elavdamise mõttes igal juhul on see ehitusettevõtjatele kasulik.”
Peterson ei osanud enda sõnul muid sektoreid hinnata, kumb oleks kasulikum, kas jätta saastekvoodid müümata või osta näiteks autosid või nn rohelisi busse. “See vajab tõsisemat süvenemist, kuigi kõhklused on,” nentis ta.
Samas uskus Peterson, et saastekvootide eest soetatavad autod mõjutavad kindlasti autoturgu ja võib-olla ka moonutavad seda. “Kuna me toetame hinna- ja kvaliteedi suhtes konkurentsivõimetut kaupa," põhjendas ta. "Kui turg käituks vabalt, siis ei oleks vaja toetada. Ilmselt on hind selles kvaliteedis liiga kallis.,”
Artikkel jätkub pärast reklaami
Peterson võrdles kahte projekti. “Kas me ostame nn rohelisi busse või ehitame mingi vajaliku ehitise, siis investeering ehitisse tähendab, et luuakse uusi töökohti või need säilitatakse, aga kui ostetakse uus roheline buss, mis on küll võib-olla vajalik, siis bussijuht vahetab vaid bussi ja töökohta sellega juurde ei looda,” näitlikustas ehitusettevõtjate liidu juht.
Kui riigi hübriidautode ostuplaanist rääkida, siis Petersoni arvates on mõte hea, aga talle tundub, et need autod ei ole oma kvaliteedis Põhjamaa kliimale vastavad ja võib-olla ei ole ka oma hinnaga konkurentsivõimelised. “Saastekvootide läbirääkimistel määrab tegelikult väga palju ette kvoodi ostja, mida selle raha eest CO2 müüja tohib teha,” lisas ta.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!