Arvamus: Kreeka pankrot oleks uue kasvu läte

Milleks kulutada nii palju ressursse vigaste struktuuride alleshoidmiseks, mis on kaasa toonud praeguse kriisi, selle asemel et lasta neil kokku kukkuda ja luua Kreeka jaoks nii uue alguse võimalus, arutleb Taani Saxo Banki peaökonomist Steen Jakobsen täna Taani majanduslehes Börsen ilmunud arvamusloos.

Investoritel tuleb leppida, et Kreeka on pankrotis, ja kahjum vastu võtta, kirjutab Jakobsen. Elu on selline.

Kreekal tuleb läbi teha etapp, mida Joseph Schumpeter on kirjeldanud kui kapitalismile omast loovat hävingut. Vaid varade hinna langus meelitab ligi uued ostjad.

Majandusajalugu kinnitab Schumpeteri teesi. Pankrot ja devalveerimine selle järel on varemgi uue alguse andnud. Nagu majanduseksperdid Carmen M. Reinhart ja Kenneth Rogoff oma artiklites ja kahasse valminud raamatus näidanud on, ei ole riigi pankrot Euroopas mingi haruldus ning elu pole sellest seisma jäänud.

Aastast 1557 on Hispaania 15 korda pankrotis olnud, Prantsusmaa ajavahemikul 1558-1812 9 korda ning samuti on läbi ajaloo mitmeid pankrotte üle elanud Suurbritannia. Täna imetletud BRIC-riikidest on Brasiilia ajavahemikul 1898-1990 pankrotis olnud 10 korda, Venemaa ajavahemikul 1839-1998 seitse korda … jne.

Pankrotivõimaluse tunnistamise asemel ergutab Euroopa Keskpank aga majandust „rahatrükiga“.

„See on püramiidskeem, kus likviidsusnäljas riigid võtavad keskpangast raha likviidsusnäljas pankade vahendusel,“ kirjutab Jakobsen. Riigivõlakirjade osakaal perifeeriariikide pankades kasvab, suurendades süsteemse kriisi ohtu.

Jakobseni sõnul tegeleb keskpank vaid sümptomite leevendamisega, kuid haigus on ravimata. See on nagu morfiini manustamine, kuni patsient otsad annab – ehk teisisõnu, kuni EL sekkub ja viib läbi hädavajaliku amputeerimise. Mis tähendab seda, et euro jääb alles, kuid osa riike lahkub. Tõenäolised kandidaadid oleksid Kreeka ja Portugal.

Operatsioon teeb lõpu püramiidskeemile, mille järel ELi liidrid teatavad, et paralleelselt avaliku sektori kärbetega viiakse sisse maksusoodustused ja muud stiimulid, mis ergutavad eratarbimist ja loovad erasektoris töökohti. Ja kõik alustavad reforme, mis suurendavad kogu Euroopa kasvupotentsiaali.

See näib küll ränga sekkumisena, ent kui haav on paranenud, avaneb terve maailm uusi võimalusi, kirjutab Jakobsen.