• OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,23%6 190,63
  • DOW 300,68%44 393,45
  • Nasdaq −0,87%20 191,99
  • FTSE 1000,19%8 778,04
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,46
  • OMX Baltic−0,33%301,29
  • OMX Riga0,02%893,52
  • OMX Tallinn0,56%2 081,11
  • OMX Vilnius−0,12%1 199,62
  • S&P 500−0,23%6 190,63
  • DOW 300,68%44 393,45
  • Nasdaq −0,87%20 191,99
  • FTSE 1000,19%8 778,04
  • Nikkei 225−1,24%39 986,33
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,46
  • 14.02.12, 12:51
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Swedbank koondab 600 töötajat

Tänasel pressikonverentsil majandustulemusi kommenteerides kordasid Swedbanki juhid plaani koondada selle aasta esimesel poolel Balti riikides ja Rootsis kokku 600 inimest.
Lisaks on kavas koondamised Venemaal ja Ukrainas, mis selle numbri sisse pole arvatud.
Tegemist on osaga uuest panganduskeskkonnast tingitud ulatuslikumast restruktureerimisest, mis sunnib panka otsima uusi kärpekohti ning võimalusi tegevuse efektiivsemaks muutmiseks, rääkis Swedbanki juht Michael Wolf.
Osaliselt on karmistunud reeglid, teisalt on vähenenud majandusaktiivsus. Alanud aastal plaanib pank kulusid kärpida ca miljardi Rootsi krooni väärtuses.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Wolf kordas, et panga eesmärk on muutuda uuesti traditsiooniliseks jaepangaks neljal koduturul. Ning et pank pole viivitanud karmima keskkonnaga kohanemisel ja on kohati juba uutest nõuetest kaugemale läinud.
See ei tule aga tasuta ja kulu tuleb katta nii panga aktsionäridel, klientidel kui ka töötajatel. Omakapitali tootlus tasemel 12,2% on ajaloo madalaimaid. Ümber vaadatakse ka boonuste maksmise reeglid, vähendades kolmandiku võrra töötajate ringi, kes saavad osa palgast tulemustasuna.
Tõrjudes kriitikat panga kõrgete eluasemelaenu marginaalide aadressil, ütles Wolf, et panga „tooraine“ ehk raha hind sõltub sellest, millise hinnaga pank turult laenata saab ning mitte niivõrd keskpanga baasintressi määrast. Laenamiskulude vähenemist taotleb Swedbank eelkõige panga usaldusväärsuse suurendamisest finantsstabiilsuse tugevdamise kaudu, milles nähakse ka oma olulist konkurentsieelist.
Koondamised ning selleks loodud reserv 330 mln Rootsi krooni koos firmaväärtuse mahakandmisega Lätis on ühekordsed kulud. Kui need maha arvata, siis on Swedbanki areng olnud väga stabiilne, ütles finantsjuht Göran Bronner. Laenukvaliteet pole halvenenud ja tulud samuti mitte. Kulud vastavad prognoosidele. Ees on aga jätkuvalt ebakindlad ja keerulised ajad.
Pank on astunud samme riskide vähendamiseks, minnes lühemaajaliselt finantseerimiselt enam pikemaajalisele finantseerimisele ning kasvatades puhvreid. Panga riskiprofiil on paranenud. Raha kättesaadavus Rootsi pankadele on mitmete teiste Euroopa pankadega võrreldes palju lihtsam.
Tore on näha, et pank on selle eest ka tunnustust saanud, ütles Bronner. Seda Rootsi keskpanga hinnangus finantssüsteemi stabiilsusele ning samuti oli Swedbank üks neid väheseid panku, mille reitingut agentuur S&P läinud sügisel tõstis.
Negatiivse arenguna on märgata laenukahjumite kasvu Rootsi turul, kuid seda väga madalalt tasemelt. Mingist trendist veel rääkida ei saa, tegemist on üksikute klientidega, ütles Swedbanki riskijuht Hakan Berg. Alanud aastaks prognoosib pank Rootsi turul laenukahjumite kasvu. Kinnisvaratul on näha hindade langust, kuid mingit dramaatilist kukkumist pank ei prognoosi.
Balti riikides olid arengud 2011. aastal valdavalt positiivsed, ehkki pank möönab, et eriti Lätis on panga laenuportfell võimalikest šokkidest kergesti haavatav. Laenuriskideks väljaspool Rootsit on Swedbank hästi valmis, kinnitas Berg.
„Astume 2012. aastasse tugevamalt,“ ütles Mikael Wolf. „Näeme selles oma konkurentsieelist, et oleme juba täitnud kõik nõudmised sellesse nn uude maailma astumiseks.“

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 15 p 14 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele