• OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 225−0,12%39 737,82
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,38
  • OMX Baltic0,01%300,04
  • OMX Riga0,11%893,97
  • OMX Tallinn0,00%2 068,71
  • OMX Vilnius0,21%1 204,98
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,55%8 823,2
  • Nikkei 225−0,12%39 737,82
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%93,38
  • 22.02.12, 12:05
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Majanduskasvu aeglustumine keskmises palgas veel ei kajastu

Eelmise aasta lõpukuudel ületas palgakasv varasemaid ootusi, kuid edasi on aeglasema majanduskasvu tõttu oodata keskmise palga kasvu mõnevõrra tagasihoidlikumas tempos.
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2011. aasta neljandas kvartalis 865 eurot, mis on 6,3 protsenti rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Majanduskasvu aeglustumine aasta viimases kvartalis olulisi muutusi keskmise palga osas kaasa ei toonud, teatas rahandusministeerium.
Reaalpalk ehk palk, millest tarbijahindade muutus on maha arvatud, kasvas neljandas kvartalis 2,1 protsenti. Aasta lõpukuudel pidurdus inflatsioon hindade languse tõttu maailmaturul ja see soodustas reaalpalga kasvu. Reaalpalk hakkas tõusma kolmandas kvartalis pärast üksteist kvartalit kestnud langust. Aasta kokkuvõttes ületas palgakasv hindade tõusu.
Palgaareng oli neljandas kvartalis kooskõlas Eesti majanduse üldise arenguga. Majandusaktiivsuse mõningane vähenemine võrreldes eelneva kvartaliga palgastatistikas veel ei avaldunud. Keskmine brutokuupalk suurenes neljandas kvartalis kõige enam hulgi- ja jaekaubanduses (11,8 protsenti), kutse-, teadus- ja tehnikaalases tegevuses (10,9 protsenti), kinnisvaras (10,5 protsenti), ehituses (6,9 protsenti), majutuses ja toitlustuses (6,9 protsenti).

Artikkel jätkub pärast reklaami

Hulgi- ja jaekaubanduse palgakasvu mõjutas elanike suurenenud ostuaktiivsus ning uute kaubanduspindade turule tulek. Kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse keskmise palga olulise kasvu tõi kaasa kõrgepalgaliste spetsialistide arvu suurenemine. Kinnisvara puhul mõjutas palkade kasvu tehingute arvu tõus ja kvalifitseeritud spetsialistide osakaalu suurenemine.
Sarnaselt eelmise kvartaliga elavnesid siseturgu teenindavad tegevusalad, mis osaliselt tasakaalustavad ekspordi rolli vähenemist majanduskasvu kujunemisel. Tööturul kasvab kvalifitseeritud töötajate osakaal, mis avaldab mõju keskmise palga kasvule. Järgnevate kvartalite puhul oodata keskmise palga kasvu tagasihoidlikumas tempos tulenevalt ettevõtete töömahtude vähenemisest.

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 13 p 1 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele