- OMX Baltic0,22%319,39
- OMX Riga0,1%972,31
- OMX Tallinn−0,06%2 228,28
- OMX Vilnius0,43%1 512,81
- S&P 500−1,09%7 659,44
- DOW 30−0,34%52 002,41
- Nasdaq −2,14%26 140,03
- FTSE 1000,38%10 881,9
- Nikkei 2251,39%65 324,29
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%94,58
- OMX Baltic0,22%319,39
- OMX Riga0,1%972,31
- OMX Tallinn−0,06%2 228,28
- OMX Vilnius0,43%1 512,81
- S&P 500−1,09%7 659,44
- DOW 30−0,34%52 002,41
- Nasdaq −2,14%26 140,03
- FTSE 1000,38%10 881,9
- Nikkei 2251,39%65 324,29
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,19
- EUR/RUB0,00%94,58
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ligi ründab
Äripäev pani 1.märtsil juhtkirjas ette, et õpetajate keskmise palga peaks tõstma tuhande euroni kuus ning pakkus välja kuus võimalust, kuidas vajalik raha ehk 35 mln eurot leida: võtta laenu, tõsta makse, kärpida kaitsekulud, kasutada töötukassa reserve, kiirendada haridusministri algatatud koolireformi või teha ühiskondlik kokkulepe.
Minister ei viitsi kommenteerida. "Ma ei suuda oma silmi uskuda. Kas tõesti olete kirjutanud sellise juhtkirja ja arutanud seda toimetuses? Ka see jutt väljendab ÄP arusaama jätkusuutlikust riigirahandusest?," oli rahandusminister Jürgen Ligi hämmingus õpetajate palga kommentaari palve peale. Minister teatas, et ei viitsi teemat kommenteerida. "Ma ei viitsi ausalt kommenteerida. Mul ei ole aega. Kui te selliseid juhtkirju kirjutate, mis ma teiega ikka räägin? Muidugi ma kiidan takka, minu arvates on tuhat eurot vähe, et on kaks," lausus neljapäeval Ligi.
Küsimustele ei vastanud ka haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo, kelle eest rääkis nõunik Andres Kaarmann, kes suhtus Äripäeva ettepanekutesse skeptiliselt. "Vastutustundlikust eelarvepoliitikast rääkides ei ole Eesti kindlasti see riik, kus riigieelarvest raha lihtsalt "leitakse". Küll peaks õpetajate palk kõrgem olema ning ministeerium on selle saavutamiseks ettepanekud ka teinud," sõnas Kaarmann.
Kaarmanni sõnul peab õpetaja keskmine palk olema 2015. aastal 20% kõrgem riigi keskmisest. "See on täiesti reaalne, kui suudame üldisi hariduskulusid hoida 7% tasemel SKP-st ning viia hariduskorralduses läbi vajalikud reformid," nentis Kaarmann. Lisaks riigieelarve täiendavatele vahenditele tuleb edaspidi ka olemasoleva haridusraha kasutamisel eelistada õpetajate palkasid ning tõsta koolikorralduse efektiivsust. "Täna ei jõua ligi 5% riigi poolt antud palgaraha õpetajateni ning koolivõrgu ülalpidamisel ei arvestata sellega, et õpilasi on 80 000 võrra vähemaks jäänud. Niimoodi jätkamine oleks lihtsalt iseenda ja õpetajate petmine," märkis ta.
Eesti haridustöötajate liidu juhatuse esimees Sven Rondiku sõnul on tänaseni kehtiv õpetaja alampalga piir pandud kirja 2008. aastal. "Kui 2009. aastal õpetajatelt see 8 protsenti niiöelda tagasi võeti, ei olnud meie poolt mingit õiendamist. Me ei hakanud rääkima streigist. Aeg ja majandusolukord oli selline ning õpetajad mõistsid seda," lausus Rondik.
Tema sõnul on täna olukord muutunud. "Pealegi lubasid aasta tagasi enne valimisi kõik erakonnad, kelle esindajatega me kohtusime, et alustavad õpetajate palgaprobleemi lahendamisega 2012. aastal. Me ei tagane oma praegusest nõudmisest tõsta tänavu pedagoogide palga alammäära 20%," nentis ta.
Loe pikemalt tänasest Äripäevast.
Hetkel kuum
Hetkel kuum
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
Podcastid
18 akadeemilist tundi, millest 16 tundi auditoorset tööd ja 2 tundi iseseisvat kodutööd
Kursuse maht 72 akadeemilist tundi (jaotatud 4-le päevale), millest 32 ak h on auditoorne õpe ja 40 ak h iseseisev õpe.
Enimloetud
2
3
4
5
Viimased uudised
6 teemat, mida poliitikud ei tohi valimisdebattides kõrvale jätta
Tagasi Äripäeva esilehele