• OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,78
  • OMX Baltic0,22%300,68
  • OMX Riga0,06%893,52
  • OMX Tallinn0,12%2 071,16
  • OMX Vilnius0,3%1 206,04
  • S&P 5000,83%6 279,35
  • DOW 300,77%44 828,53
  • Nasdaq 1,02%20 601,1
  • FTSE 1000,00%8 822,91
  • Nikkei 2250,06%39 810,88
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,85
  • GBP/EUR0,00%1,16
  • EUR/RUB0,00%92,78
  • 01.03.12, 06:14
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

ÄP: Õpetajale tuhat eurot kuus

Äripäeva hinnangul peab õpetaja keskmine brutopalk tõusma tuhande euroni kuus. See on psühholoogiline piir, mis hoiaks õpetajaid Eestis, parandaks nende elujärge ja mainet ning innustaks neid andma haridust, mille jagamise tagamisest tähtsamat ülesannet riigil vaevalt olla saab.
Kuigi kõik parteid on valimiste ajal alati hariduse tähtsust rõhutanud, tõusis õpetajate palk viimati 2003  ning ka praegu on õpetaja keskmine sissetulek väiksem keskmisest palgast.
Praegu on noorempedagoogi palga alammäär 608, pedagoogil 644, vanempedagoogil 736 ning pedagoog-metoodikul 888 eurot. Eesti keskmine palk oli eelmise aasta viimases kvartalis 865 eurot. Eesti keskmist napilt ületavat pedagoog-metoodiku palka sai 2010/11 õppeaastal vaid 429 õpetajat, mis moodustab alla kolme protsendi Eesti õpetajaskonnast. Kõige rohkem, 71,2%, on pedagoogi ehk 644eurose brutopalga saajaid.
Streigi lähenedes on nii peaminister kui ka haridusminister varasemast „raha-ei-ole“-retoorikast tasapisi loobuma hakanud ja lubanud, et õpetajate palk tõuseb 2013, ent vältinud tõusuprotsendi nimetamist. Rahapuuduse argumendi taha on jäänud kõik õpetajate varasemad katsed palka juurde saada. Äripäev näitab, et raha on küll, küsimus seisneb valikutes. Õpetajate küsitavaks 20protsendiseks palgatõusuks on vaja leida 35 miljonit eurot. Kust selleks raha võtta?

Artikkel jätkub pärast reklaami

Esimene võimalus oleks võtta laenu. Eesti võlakoorem on teatavasti euroliidu väikseim ehk 6,7% SKTst. Kui laenaksime 35 mln eurot, suureneks riigivõlg ainult 0,2 protsendipunkti. Tõsi, laenu tuleks võtta igal aastal.
Teine variant on maksude tõstmine. Selleks, et tekitada 35 miljonit, oleks käibemaksu vaja tõsta praeguselt 20%lt 20,5le. Üksikisiku tulumaksu, mille määr on 21%, peaks sama tulemuse saavutamiseks tõstma 23%le, aga kuna selle laekumine pole nii stabiilne, sobib käibemaks näiteks isegi paremini.
Kolmas oleks kaitsekulude kärpimine. Valitsus otsustas selle aasta riigieelarves suurendada kaitsekulusid kahe protsendini SKTst. Et tekitada õpetajate palgatõusuks vaja minev raha, oleks vaja kaitsekulutuste protsent langetada 1,8 %le SKTst ehk see jääks pisut suuremaks kui 2010. aastal. Lätis näiteks moodustavad kaitsekulutused veidi üle ühe protsendi, Leedul on need veelgi väiksemad. NATOsse mitte kuuluva Soome kaitsekulud on pikemat aega püsinud 1,3-1,4% kandis, 2009 tõusid 1,6% lähedale.
Neljandaks on võimalik kasutada töötukassa reserve, sealt võiks raha laenuks võtta. Töötukassa tulud olid tänu 4,2%sele töötuskindlustusmaksule eelmisel aastal kuludest umbes 130 miljonit eurot suuremad. Võrreldes selle summaga on 35 miljonit väike raha. Pealegi aitame tulevikus töötust vähendada, kui motiveeritud õpetajad annavad lastele paremat haridust.
Viies võimalus on kiirendada haridusministri algatatud koolireformi. Rohkem kui kahesaja gümnaasiumi ülalpidamine käib väikesele Eestile üle jõu. Koolivõrgu korrastamise käigus vabanevat raha saab kasutada palkade maksmiseks.
Kuues võimalus on ühiskondlik kokkulepe, et praeguse 6,7% asemel SKT-st hariduskulude protsent suureneb.
Järgmisel nädalal algav streik näitab, et õpetajate rahumeelsed katsed palgatõusu saavutada on end ammendanud. Äripäeva hinnangul on riigil viimane aeg pedagoogide palgatõusuotsus ära teha.
Autor: 1185-aripaev

Seotud lood

Äriplaan 2026

Äriplaan 2026

Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.

Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!

Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.

  • Toimumisaeg:
    17.09.2025
  • Alguseni:
    2 k 12 p 14 t
  • Toimumiskoht:
    Tallinn

Hetkel kuum

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele