Kreeka „krediidisündmus“ polnud maailma lõpp

Just taolise „krediidisündmuse“ vältimiseks oli mõeldud püüdlik koreograafia „vabatahtlikust“ võlgade mahakandmisest.

Eriti oli CDSide väljamaksmise vastu Euroopa Keskpank, kes kartis vastasel juhul kriisi levikut Portugali, Hispaaniasse ja Itaaliasse.

Kui aga sündmus lõpuks siiski aset leidis, ei saanud sellest kardetud maailma lõppu, kirjutas Wall Street Journal.

CDSid said kurikuulsa varjundi 2008. aasta finantspaanikas, mil Warren Buffett võrdles neid finantsmaailma massihävitusrelvaga. Praeguses kriisis on peljatud, et CDSid on ühed n.ö nakkuse edasikandmise kanalid.

Euroopa Keskpanga nõutud vabatahtlik võlgade restruktureerimine viivitas mahakandmist ning muutis selle kokkuvõttes vähem efektiivseks kui andnuks kiirem lahendus, leiab WSJ.

Kreeka võlast on nüüdseks suures osas saanud avaliku sektori võlg (võlg IMFi, Euroopa Liidu ja Euroopa Keskpanga ees), mistõttu erasektori laenude mahakandmine 70% ulatuses kergendab Kreeka võlakoormat ehk vaid kolmandiku võrra, rehkendab leht.

CDS lepingute alusel kuulub väljamaksmisele mitte enam kui 3,2 miljardit dollarit, mis ei ole süsteemselt oluline summa. Ka kriisi haripunktis polnuks summad laastavalt suured. Seevastu oleks süsteemile tõeliselt laastav olnud hoopis see, kui CDS lepingute alusel poleks kindlustust Kreeka kontrollitud pankrotis välja makstud. See oleks tähendanud, et riikide võimaliku maksejõuetuse vastu polegi võimalust kindlustada ja sellel oleksid riikide võlakirjaturule olnud juba tõeliselt laastavad tagajärjed.

Kreeka CDSide väljamaksmine võib Euroopal aidata hoopis nakkuse levikut peatada. See näitab, et võlakirjade kindlustus toimib.