Kalakasvatus Narva alla

Võsu visiooni järgi tuleks Euroopa Kalandusfondi raha toel kaevata kanal, mis juhiks osa soojast veest Narva veehoidlasse umbes ühe kilomeetri võrra allavoolu. Uue kanali ja veehoidla vahel on Vaivara vallas 250 hektarit reformimata riigimaad ja kanali äärde võiks riik müüa kalakasvatajatele kinnistuid.

Ükski neist, kellelt selle idee kohta arvamust küsisime, ei pidanud seda utoopiliseks. Küll aga rõhutas Narva Elektrijaamade arendusjuht Rein Veinjärv, et neil pole kohustust soojaveekanalis voolava vee kogust ega temperatuuri tagada. Maa-ameti peadirektori asetäitja kt Anne Toomi sõnul võib riigimaa võõrandamise menetlus kujuneda üsna aeganõudvaks.

Kalaklastri-idee. Eesti ainsa tuurakasvatusfirma ASi Lasita suuromanik ja juhatuse liige Jaak Võsu käis aasta tagasi esimest korda välja idee moodustada sihtasutus Eesti Kalakasvatus ehk kalakasvatusfirmade klaster. “Eesmärk on koondada kalakasvatajad Narva piirkonnas ühte rusikasse ja suurendada oluliselt kalatoodangut,” ütles Võsu. “Segades Narva veehoidla ja soojaveekanali vett, saab temperatuuri reguleerida kasvatatavale kalaliigile optimaalseks, 10–25kraadiseks, ning seda sõltumata Eesti Elektrijaama koormusest. Tekib võimalus kasvatada kala vabas looduses 365 päeva aastas.” Võsu andmeil on vooluvee hulk Narva jões võrreldav kõigi Eesti jõgede kogu voolu hulgaga. “Seega veepuudust pole karta,” lisas ta.

Liivi sõnul sõltub kala aastaringne kasvatamine Narva elektrijaama lähedal paljuski sellest, kuidas on soe vesi tagatud. “Elektribörs paneb selle paika – kui jaamal koormust ei ole, ei ole ka sooja vett,” lisas ta.

Kui enamik kalakasvatajaid leiab, et lahtistes läbivoolukanalites kala kasvatamine meie kliimas on ebaefektiivne tootmine, siis Jaak Võsu on üks väheseid, kelle arvates teeb just kinnine veekasutussüsteem kala omahinna kõrgeks.

“PRIA eelistab toetada vesiviljelusprojekte, kus nähakse ette kaevuvee korduvkasutussüsteemi ja seega suletud kalakasvatushoonete ehitamist. See on aga kallis ega võimalda Eestis konkurentsivõimelise hinnaga kala toota,” on ASi Lasita suuromanik veendunud. “Näiteks Taanis kasutab kaevuvee korduvkasutussüsteemi vaid iga kümnes kalakasvataja ja sellistes süsteemides kasvatatakse vaid väikest kala. Kaubakaalu kosuvad kalad ikka odavamates tingimustes – meresumpades,” rääkis Võsu.

Saaremaale kinnise vikerforellikasvanduse ehitanud OÜ AquaMyk juhatuse liige ja üks osanikest Priit Lulla on aga, vastupidi, veendunud, et just suletud veeringlusega kalakasvandus on Eesti tingimustes efektiivne. “Investeering on alguses loomulikult suurem ja äririske on palju, kuid hiljem hakkab ühekordne investeering ära tasuma,” rääkis Lulla. “Katuse all olevat tootmist, näiteks vee temperatuuri ja muud, saab kontrollida. Katuse all kasvab kala 365 päeva aastas, aga looduses kasvab kala ainult suvel, kui ta süüa saab.” Lulla lisas, et kalakasvatuse juures muutub üha määravamaks ka keskkonnasõbralikkus ja aastane vee kulu ühe tonni kala kasvatamiseks.

Sooja vee olemasolu on äririsk

Soojaveekanalis olev vee temperatuur jääb kalakasvataja äririskiks, hoiatas Narva Elektrijaamade arendusjuht Rein Veinjärv. Tema sõnul on loob soojaveekanal kalakasvatajatele soodsad tingimused.

Kas kalakasvatajad on elektrijaama jaoks teretulnud naabrid? Narva elektrijaamad peavad väga teretulnuks, kui elektrijaamast väljuva madala potentsiaaliga jääksoojuse võimalusi püütakse ära kasutada. Samas rõhutan, et seoses elektrijaama tsüklilise ja sesoonselt erineva tööga elektri tootmisel peavad ettevõtjad kindlasti arvestama, et soe vesi äravoolukanalis ei saa olla pidevalt garanteeritud ja sõltub paljudest teguritest. Sooja vee olemasolu kanalis on kalakasvatajate äririsk. Narva Elektrijaamadel (NEJ) puudub sooja vee tagamise kohustus ja me ei kavatse sellist kohustust ka võtta.

Kas kalakasvandused saaksid sooja vee tasuta? Vastavalt keskkonnalubadele võivad Narva elektrijaamad kasutada jõevett jahutusveena ja NEJ ei müü ega või müüa kanalist vett. Kalakasvatusfirma kasutab soojaveekanalist vett vastavalt ettevõttele antud keskkonnalubade raames ning tasub selle eest keskkonnatasusid.Kui kalakasvataja esitab NEJ-le taotluse, millest täpselt ja üheselt selgub juurdepääsu vajadus, ning vee võtmine ei takista NEJ tootmistegevust ega kahjusta keskkonda, ei näe NEJ põhjust mitte anda oma nõusolekut.

 

Tasub teada

Kalaklastri parim asukoht on Vaivara vald Ida-Virumaal

Ida-Virumaa eelisedohkesti looduslikku külma (Narva ning teised jõed) ja sooja vett (Eesti Energia jõujaamade jahutusvesi), palju vaba tööjõudu, keda on võimalik ümber õpetada kalakasvanduste tarbeks.Madal Elatustase võrreldes muu Eestiga ja klastri loomine aitaks elavdada kogu piirkonda.Soositud on Euroopa Liidu struktuurivahendite saamine sellesse piirkonda.Piisavalt vaba riigimaa ressurssi, mida oleks võimalik kasutada uute vesiviljelusettevõtete loomiseks.On juba olemas kalakasvatuse traditsioonid.Looduslikud tingimused soosivad säästlikku, veega seotud tegevuste arendamist.

Allikas: Sihtasutuse Eesti Kalakasvatus initsiaator Jaak Võsu