Keskpanga nõukogul kasumi jaotamise otsus tehtud

“Ma võin teile kinnitada, et ma olen nii juhatuse, mõne valitsusliikme kui ka nõukogu liikmetega isegi pühade ajal seda küsimust arutanud. Need on sedalaadi küsimused, mis lepitakse justnagu varem kokku, ja nõukogu koosolek õieti kinnitab seda kokkulepet. See on see, kuidas ise seda näen,” rääkis Männik. Ta lisas, et oma seisukoha avaldab ta ikkagi täna pärast nõukogu istungit.

Männik ei välistanud, et mõni nõukogu liige võib viimasel hetkel meelt muuta, aga üldiselt on tal nõukogu liikmete otsused päevakorrapunktide kohta teada. Küsimusele, kas need otsused rahuldavad Männikut, vastas ta, et neid otsuseid võib toetada küll.

Kolm päevakorrapunkti. Männiku sõnul on päevakorras kolm olulist punkti: eelmise aasta aruande kinnitamine, kasumi jaotuse strateegia kinnitamine ja kasumi jaotamine, sealhulgas kasumi osa jaotamine riigile.

Kasumi jaotamise strateegia kinnitamine tuleneb Männiku sõnul põhikirjast ja teistest dokumentidest. “Siin ei ole mitte midagi erilist. Kuna oleme nüüd euroga liitunud, siis tuleb sellised dokumendid ümber kirjutada, aga sisuliselt see väga palju ei tähenda,” märkis Männik.

Keskpanga nõukogu esimees välistas tänasel istungil panga siseauditi osakonna juhi Henn Oidi lahtilaskmise küsimuse arutamise. “See ei tule üldse nii pea arutuse alla,” uskus Männik, toonitades, et puht administratiivselt Eesti Panga nõukogu ei palka mitte ühtegi inimest ja seega ei otsusta ka töötajate ametist tagandamist.

Samas möönis Männik, et see asi peab lahenduse saama ja lubas ise Oidiga rääkida. Tema meelest on kahetsusväärne, et see, mida räägiti panga kinnisel koosolekul, kuhu olid jäänud vaid kaks asepresidenti ja nõukogu liikmed ja kus arutati pikalt ühel ametikohal töötanud inimese väljavahetamist, lekkis avalikkusesse.

“Ma tahtsin seda küsimust tõstatada, kuna siseaudit on üks nendest neljast ametikohast, millega nõukogu on seotud Eesti Panga põhikirja ja seaduse järgi,” põhjendas Männik. Need neli ametikohta on tema sõnul panga president, asepresidendid ja siseaudit.

“Administratiivselt raporteerib siseaudit panga juhtkonnale, aga funktsionaalselt raporteerib nõukogule,” ütles Männik.

“Nõukogu funktsioon on teha Eesti Pangas järelevalvet. Üks osa sellest järelevalvest on siseauditi tegevus. Kõikide teiste ametikohtade kohta ei ole nõukogul mitte midagi öelda,” selgitas keskpanga nõukogu juht.

Tagandamise küsimus vajab lahendust. Männik ütles, et ta tunneb ka ise vastutust, et siseauditi osakonna juhi tagandamise küsimus tuleb lahendada. “Ma usun, et kui nõukogus kõik asjad välja tilguvad, siis ma pean ka selle üle mõtlema, kuidas sellist asja lahendada. Mis see lahendus on, seda ma ei oska praegu öelda,” märkis ta.

Riigikogu liige ja Eesti Panga nõukogu liige Valdo Randpere ütles eile, et ta on oma seisukohad kujundanud, kuid ta ei olnud valmis neid avaldama. “Minu arvates on vale sel teemal ajakirjanduses diskuteerida,” leidis Randpere.

Randpere ütles, et Eesti Pank on hästi omapärane ja täpselt reguleeritud institutsioon. “Tegemist ei ole tavalise äriühinguga või tavalise kasumi jaotusega või tavalise nõukoguga. Teist sarnast Eestis üldse ei ole. Siin on iga nüanss tähtis. Ja ajakirjandus ei suudagi seda alati nii täpselt edasi anda,” kommenteeris Randpere.

Samas on Randpere selle poolt, et Eesti Pank peaks olema avatum, kuid otsuste kommenteerimine ja nende üle diskuteerimine ajakirjanduse vahendusel enne nende vastuvõtmist võib kaasa tuua valearusaamasid.

Ka teine Eesti Panga nõukogu liige, Tallinna tehnikaülikooli majandusprofessor Enn Listra ei olnud valmis tänasest istungist lähemalt rääkima.

“Erinevate meediaväljaannete lehekülgedel on teema nii haraliseks läinud, et mul on selline tunne, et kõige mõistlikum oleks kõigil vait olla,” ütles ta.

Listra ütles eile veel seda, et mõne seisukoha on ta juba kujundanud, mõni vajab veel kujundamist. Tema arvamuse avaldamine ei edendaks tema enda sõnul kuidagi tänast nõukogu otsust. Ta uskus, et otsused võetakse täna vastu.

 

Mis on mis

Eesti Panga siseauditi osakond

aitab tagada, et pank toimiks sihipäraselt, säästlikult, tulemuslikult ja töötajad tegutseksid tõhusalt ja ausalt.annab nõu ja aitab kõrvaldada võimalikke puudusi ning vähendada riske.auditeerib riskipõhiselt kõiki allüksusi. Auditite aruanded esitatakse panga nõukogule ja presidendile.