Eesti Panga ökonomisti Peeter Luikmeli sõnul ei ole Kreeka praegusest euroalalt lahkumisest huvitatud teised eurotsooni riigid ega ka avalikkus.
Kui Kreeka peaks rahaliidust lahkuma, võib see tähendada usaldamatuse kasvu teiste eurotsooni riikide vastu.
„Käesoleval hetkel ei ole Kreeka lahkumisest huvitatud ei teised euroala liikmed ega ka Kreeka avalikkus, mis arvamusuuringute kohaselt toetab Kreeka jätkamist euroalas. Kreeka avalikkuse tugev toetus tuleb mitmest põhjusest. Esiteks mõjust riigi usaldusväärsusele. Euroalast lahkumisega kaasnevad äärmiselt ebastabiilne sisepoliitiline olukord ja majanduskeskkond,” ütles Luikmel. „Seetõttu on reaalne, et nii Kreeka võlausaldajad kui ka Kreeka enda ettevõtted ja elanikud paigutavad osa oma rahast stabiilsematesse riikidesse. Seega hakkab kapital vähemalt esialgu pigem riigist välja voolama, mis selgelt takistab Kreeka majanduse taastumist.”
Ökonomisti sõnul oleks Kreekale drahmi kasutuselevõtt piiratud mõjuga.
Artikkel jätkub pärast reklaami
„Teiseks on eurost loobumise kasu riigi konkurentsivõimele küsitav. Eurost loobumises nähakse üldiselt võimalust võtta kasutusele oma raha ehk sisuliselt üleminekut ujuva kursiga valuutale. Selles kursi devalveerimises nähakse sageli pääseteed ekspordile,” ütles ta. „Kreeka majanduses on ekspordi osatähtsus täna alla veerandi, s.t oluliselt madalam euroala keskmisest. Seega jääks kursi nõrgenemise mõju majanduse elavdamisele pigem tagasihoidlikuks.”
Kui Kreeka otsustab eurotsoonist välja astuda, mõjutaks see ka teisi euroala riike.
„Kreeka lahkumine euroalast võib tähendada finantsturgude poolset usaldamatuse kasvu euroala riikide suhtes, kuid seejuures tuleb arvestada, et finantsturud on lahkumise võimalikkuse oma hinnangutesse sisse arvestanud juba mõni aeg tagasi," ütles Luikmel.