Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Palk kasvab veelgi
Töötleva tööstuse, ehituse ja kaubanduse veetud palgakasvule lisab peagi õli tulle ka palgatõus rekonstrueerimistöödel, ütles rahandusministeerium.
Kommenteerib rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Pille Mihkelson.
Esimeses kvartalis kiirenenud keskmise palga kasvust andis üle poole töötlev tööstus, ehitus ja kaubandus. Järgmistel kvartalitel toetab palgakasvu rekonstrueerimistööde jätkuv kasv ehituses ning kvalifitseeritud töötajate nappus mitmel tegevusalal.
Statistikaameti andmetel kiirenes keskmise palga kasv selle aasta esimeses kvartalis 6,9 protsendini ning reaalpalk 2,4 protsendini, keskmiseks brutokuupalgaks oli 847 eurot. Keskmise palga kasv esimeses kvartalis ületas rahandusministeeriumi viimase prognoosi ootusi.
Enamikel tegevusaladel ületas palga kasv keskmist kasvu. Kiireim kasv oli energeetikas ning ehituses, kummalgi tegevusalal ligikaudu 13 protsenti. Kuigi elektrienergia haru tootmismahud on viimasel ajal vähenenud, on eelmiste perioodide head majandustulemused võimaldanud töötasusid tõsta. Ehituse tegevusala palgakasvu on kaasa toonud rekonstrueerimistööde mahu jätkuv suurenemine.
Keskmisest oluliselt madalam oli palga kasv avalikult rahastatavatel tegevusaladel nagu avalik haldus, haridus ja tervishoid, ulatudes 2,6 protsendini. Avaliku sektori tegevusalade palgatase on erasektori suhtes nõrgenenud juba üle kahe aasta, mis tõstab erasektoris töötamise atraktiivsust. Keskmine palk vähenes võrreldes eelmise aasta sama ajaga vaid veonduse ja laonduse tegevusalal (0,6 protsenti). Palga kahanemisele avaldasid mõju maanteetranspordi veomahtude ja naftatransiidi vähenemine.
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.