Nii suured vahed ei ole ühisel turul õigustatud, lisas ta. Eesti on koos Läti ja Leeduga teinud ettepaneku otsetoetuste kiiremaks võrdsustamiseks.

Paeti sõnul pole ELi ühisturu tingimustes õigustatud, et Eesti põllumajanduse otsetoetused on praegu vaid 45% Euroopa Liidu keskmisest. "Ka Euroopa Komisjoni ettepanek, mis tõstaks selle 58%ni keskmisest, pole piisav," lisas ta.

Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitikaga seoses märkis välisminister, et Eesti on heaks näiteks, kuidas Euroopa Liidu struktuurifondid on aidanud võidelda tööpuuduse vastu, loonud tööhõivet ja majanduskasvu. "Seetõttu on Eestile põhiküsimuseks, et 2,5%-list piirmäära SKT-st ühtekuuluvuspoliitika vahendite kasutamisel ei kehtestataks neile liikmesriikidele, keda majanduskriis on kõige enam tabanud," rõhutas Paet.

See Eesti, Läti ja Leedu pakutud erand kõrgema piirmäära suhtes on läbirääkimispaketis endiselt sees, kinnitas ta.

"Liigume lähemale ühisele arusaamale, et järgmine Euroopa Liidu eelarve on vahend majanduskasvu, tööhõive ja konkurentsivõime tõstmiseks," ütles Eesti välisminister. "Uus eelarve tähendab investeeringuid ning peab kaasa aitama Euroopa 2020 tööhõive ja majanduskasvu strateegia eesmärkide saavutamisele," lausus ta.

Paeti sõnul on heaks majandust edasiviivaks algatuseks Euroopa Ühendamise Rahastu, mis investeerib piiriülestesse taristuprojektidesse ja mille juures Eesti toetab ka kümne miljardi euro eraldamist Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika riikidele.

Paet osales täna Euroopa Liidu välis- ja Euroopa asjade ministrite ELi järgmise eelarve arutelul. Täna oli esmakordselt ministrite laual kogu läbirääkimispakett ehk lisaks kuludele ka eelarve tulude pool.